Persovdnasuddjen

Persovdnasuddjen

Oahpásmahttin

Persovdnasuddjen

Mis lea buohkain juoga maid eat hálit juogadit earáiguin. Ii fal dan dihte go dat lea lobiheapme dahje go mii fertet čiegadit dan, muhto njulgestaga dan dihte go dat lea priváhta. Personsuodjalus mearkkaša ahte dus lea riekti priváhtaeallimii. Du váhnemat eai dárbbaš visot diehtit du birra. Dalle go riegádit, de mearrideigga du váhnemat visot dieđuid mat du birra ledje ja mot dat galge geavahuvvot, muhto dađistaga go šattat boarráseappot, de galget du oaivilat personsuodjalusa birra váldot vuhtii.

Dihtet go ahte?

  • Fákta

      • Mii lea personsuodjalus?
      • Dus lea riekti gullot
      • Albma jua
      • Suodjal dieđuid mat leat du birra
      • Bivdde veahki
      • Maid skuvllas lea lohpi iskat?
      • Dego rabas beaivegirji
      • Dieđát go maid don rievtti mielde juogát earáiguin?

    Vižžojuvvon duohtavuođas

    • Háliidan addit iežan mánnái friddjavuođa ja atnit su árvvus
    • Gozihit mánáid neahttageavaheami
    • Eadni ja áhčči vurkeba mu logga
    • Juogadii olles máilbmái gos kruvdnaprinsabearaš lei
    • - Várrehus
    • GPS lávkkas muitala ollejit go gánddat skuvlii

Bargobihtát

Digaštallan

  1. Sihke mánáin ja ollesolbmuin, priváhta olbmuin ja beakkálmasain lea riekti personsuodjalussii. - Man dihte lea din mielas personsuodjalus dehálaš? - Leatgo du mielas báikkit dahje dilálašvuođat goas mis lea eambbo dárbu dahje riekti leat ráfis? Makkár? - Leatgo dis iešguđet lágan rájit dasa mii din mielas lea priváhta? - Ohcet njealji beakkálmasa nama Interneahtas. Gávdnabehtet go govaid dahje dieđuid mat din mielas eai livčče galgan almmuhuvvot? - Galle gávdnosa bohte guhtiige? - Doaivubehtet go ahte beakkálmasat leat ieža almmuhan dahje dohkkehan buot dieđuid ja govaid?
  2. Muhtun váhnemat almmuhit iežaset mánáid govaid Facebookas, bloggain dahje eará neahttabáikkiin. - Leago dat OK? Manne/Manne ii? - Berrejit go váhnemat álggos jearrat mánáin? - Leago ortnegis almmuhit govaid vuolleahkásaš mánáin geat leat beare nuorat sáhttit ieža mearridit dan? - Mii dat lea mii dasto sáhttá leat eahpesihkar dahje oaivveheamet dainna?
  3. Čohkkedehpet joavkkuide ja digaštallabehtet mii din mielas govvema ja filbmema (sihke iešguđet lágan diŋggat ja olbmot, muhto maiddái iešguđet lágan dilálašvuođat) ektui lea ortnegis ja mii ii leat. - Lehpet go ovttaoaivilis gokko rájit berrejit mannat? - Ráhkadehpet govven- ja filbmennjuolggadusaid, ja makkár oktavuođain galgá jearrat ovdal govve. - Ráhkadehpet maiddái njuolggadusaid masa daid govaid ja filmmaid lea ortnegis geavahit. - Ledje go joavkkuin iešguđet lágan njuolggadusat?
  4. Soames váhnemat leat válljen bidjat GPS-boalu iežaset mánáid lávkii vai álo dihtet gos mánát leat (geahča bajábealde duohta muitalusa). - Mo din mielas orru dát? - Livččii go din mielas ortnegis jus din váhnemat álo dihtet gos dii lehpet? Manne / manne ii? - Leat go dilálašvuođat mas jurddašehpet ahte ehpet hálit váhnemiid diehtit justa gos dii lehpet? - Ja leat go dilálašvuođat gos jurddašehpet ahte lea ortnegis go gurret din? Digaštallet.

Bargobihtát

Iežas bargobihtát

  1. Lea dehálaš váldet vára personsuodjalus vuoigatvuođas. - Muitalat go don visot maid dieđát ja oaivvildat buohkaide geaid dovddat, dahje muitalat go muhtumiidda eambbo go earáide? - Maid muitalat don geasage ja man dihte soaittát muitalit earáide eambbo go nuppiide? - Jáhkát go ahte dus ja dain earáin du luohkás leat iešguđet lágan rájit dasa maid earáiguin juogadehpet? Mat lea erohusat, jus leat ja man dihte don jáhkát leat erohusat? - Makkár oktavuođain lea du mielas personsuodjalus erenoamáš dehálaš? Makkár dieđuid lea du mielas dehálaš doalahit dušše nu ahte ieš dieđát daid?
  2. Muhtumat oaivvildit ahte váhnemiin lea riekti diehtit buot maid sin mánát dahket, earát fas oaivvildit ahte mánáin lea riekti priváhtaeallimii. - Leatgo dus ruovttus ráhkaduvvon njuolggadusat dasa mot don sáhtát geavahit mátketelefovnna ja dihtora? - Besset go ieš leat mielde mearridit njuolggadusaid, ja leatgo ovttaoaivilis njuolggadusaiguin mat gullet dutnje? - Leago du ovddasteddjiin riekti diehtit visot maid don dagat? (Geainna leat fárrolaga, maid dii hupmabehtet ja maid bargabehtet go lehpet fárrolaga?) - Leago mihkkege erohusaid gaskal dan maid ollesolbmot galget beassat diehtit mánáid Interneahtta geavaheami birra ja dan birra maid mánát muđui barget eallimis? - Maid don jáhkát leat sivvan dasa go muhtun váhnemat isket iežaset mánáid dihtorlogga ja dieđuid mat leat mátketelefovnnas? - Berre go sis leat lohpi dan dahkat? Manne/Manne ii?
  3. Lea šaddan hui álki juogadit govaid, sihke neahtas ja mátketelefovnnaid bokte ja iešguđet lágan applikašuvnnaiguin. - Leago oktage almmuhan govaid dus Internehttii? - Jus lea, lei go du mielas dat ortnegis? Manne/Manne ii? - Jerre go lobi dus álggos? - Sáhtát go jurddašit dilálašvuođaid birra mat dahket ahte muhtun ii hálit dahje ii berre oažžut almmuhuvvot govaid sus dahje eará dieđuid su birra Internehttii?
  4. Muhtumin lea buorre jurdda iskat leatgo du birra dieđut Interneahtas. - Oza iežat nama Googlelis. Gávdnet go maidege? - Gávdnet go maidege maid it diehtán lea doppe?

Filmmat

Personvern er en grunnleggende rettighet

Personvern er en grunnleggende rettighet. I denne filmen får du en introduksjon til hva personvern er, og hvorfor det er viktig å ta vare på sitt eget og andres personvern. Filmen er laget av Snöball Film.

Du har lov til å si nei

Det er gøy med bilder av venner, og alle andre som du kjenner. Men vet du at du har lov til å si nei? Det er DU som bestemmer. Denne filmen er laget av Snøball film på oppdrag fra Dubestemmer.no.

Hvordan vil DU bli sett?

På Internett kan du nå hele verden om du vil. Og av og til også når du ikke vil. Filmen er laget av Mikrofilm.

Njuolggadusčálus

Njuolggadusčálus

Persondiehtoláhka

Dát láhka lea ráhkaduvvon vai du birra dieđut geavahuvvojit nu lágiid ahte dat atnet du árvvus. Buohkat geat háliidit geavahit persondieđuid  du birra fertejit čuovvut dán lága.

ON mánáidkonvenšuvdna (láhka mánáid vuoigatvuođaid birra)

Artihkal 12:
Mánáin lea riekti muitalit iežaset oaiviliid, buot áššiin mat gusket sidjiide. Mánáid oaivilat galget govttolaččat váldojuvvot vuhtii.

Artihkal 16:
Mánát eai galgga vásihit dáhpedorpmálaš dahje lobiheames seaguheami iežaset priváhtaeallimii. Sii galget suddjejuvvot nu ahte eai vásit lobiheames daguid iežaset gutni ja beaggima vuostá.  

Artihkal 18:
Ovddasteddjiin lea oktasaš ovddasvástádus máná bajásgeassimii ja ovdáneapmái. Váhnemiin, dahje áittardeddjiin, lea váldoovddasvástádus máná bajásgeassimii ja ovdáneapmái. Dat ahte mánás lea buorre dilli boahtá vuosttamužžan. 

Mánáidláhka § 31 – Riekti oassálastit mearrádusaide  

Dađistaga go mánná ipmirda bidjat iežas oaiviliid dasa man birra lea sáhka, de galget váhnemat addit sutnje dieđuid ja guldalit maid mánná oaivvilda, ovdalgo váldet mearrádusaid persovnnalaš dilálašvuođaid birra mat gusket mánnái (ovdamearkka dihte váhnenovddasvástádusa, gos mánná galgá orrut bistevaččat ja ovttastallama birra.)

Sii galget deattuhit máná oaiviliid agi mielde ja dan mielde man láddan mánná lea. Seamma guoská earáide gos mánná orru dahje geain lea dahkamuš máná ektui.

Go mánná deavdá 12 jagi, de galgá biddjot stuora deaddu dasa maid mánná oaivvilda.

 

 

Persovdnasuddjen

Mis lea buohkain juoga maid eat hálit juogadit earáiguin. Ii fal dan dihte go dat lea lobiheapme dahje go mii fertet čiegadit dan, muhto njulgestaga dan dihte go dat lea priváhta. Personsuodjalus
mearkkaša ahte dus lea riekti priváhtaeallimii. Du váhnemat eai dárbbaš visot diehtit du birra. Dalle go riegádit, de mearrideigga du váhnemat visot dieđuid mat du birra ledje ja mot dat galge geavahuvvot, muhto dađistaga go šattat boarráseappot, de galget du oaivilat personsuodjalusa birra váldot vuhtii.

Illustrasjon personvern 9-13 år