Sosiála neahtas

Sosiála neahtas

Oahpásmahttin

Sosiála neahtas

Neahtas lea álki leat sosiála. Don sáhtát čáttet (čálašit neahtas), speallat spealuid ja lohkat. Don sáhtát govaid ja filmmaid juogadit earáiguin, ja kommenteret ja liikot iežat olbmáid sisdoalu. Go ráhkadat geavaheaddji neahttaservodagas, de lea jierpmálaš iskat leago das ahkemearri ja makkár válljemiid don sáhtát bidjat iežat profiilii. Háliidat go ahte du váhnemat, ránnát ja olbmát galget oaidnit visot maid almmuhat? Don válljet ieš háliidat go rabas dahje giddejuvvon profiilla, ja gii galgá beassat oaidnit du sisdoalu.

Dihtet go ahte?

  • Fákta

      • Govvageavaheami njuolggadusat
      • Gii galgá beassat oaidnit maid?
      • Maid berre muitit beassansániid birra
      • Cealkinfriddjavuohta
      • Rávvagat buoret neahttadáidui

    Vižžojuvvon duohtavuođas

    • "Lean go mun čáppat vai ropmi?"
    • Vuvddii heasta ja ieš válddii ruđaid
    • What does the fox say?
    • Neahttaservodat lea buorre
    • Mánát heahpanit váhnemiid sosiála mediaid geavahemiin

Bargobihtát

Digaštallan

  1. Leat stuora erohusat skuvllas skuvlii ja bearrašis bearrašii das makkár Interneahtta ja mátketelefovdna njuolggadusaid sii geavahit – Leago dehálaš ahte leat njuolggadusat Interneahtta ja mátketelefovdna geavaheapmái ruovttus ja skuvllas? Manne/Manne ii? – Digaštallabehtet joavkkuin ja ráhkadehpet ođđa njuolggadusaid nu mot dii oaivvildehpet dat berrejit leat. - Berrejit go ruovttus ja skuvllas leat seamma njuolggadusat, dahje berrejit go leat iešguđet lágan njuolggadusat? - Digaštallabehtet njuolggadusaid oahpaheddjiin dahje ovddasteddjiiguin.
  2. Dađistaga lassánit mánát, nuorat ja ollesolbmot geat sihke lohket ja čállet blogga. - Gallis din luohkás lohket bloggaid? - Makkár mállet bloggaide dii liikobehtet ja masa ehpet liiko? Manne/Manne ii? - Muhtumat oaivvildit ahte mánát eai berre čállit blogga. Galggašii go dien mielas leat ahkemearri čállit blogga? - Jus galgá, mii de galggašii ahkemearri leat? Digaštallabehtet sihke blogga ahkemeari beali ja vuostá.
  3. Muhtumat oaivvildit ahte mánát eai galgga leat mielde neahttaservodagain. - Maid oaivvildehpet dii? - Mii lea buorre go leat mielde neahttaservodagas? - Leago mihkkege mii ii leat nu buorre? - Berre go neahttaservodagain leat ahkemearri, ja man dihte galggašii dat leat? - Eanas oasis neahttaservodagain lea 13 – jagi ahkemearri. Maid don oaivvildat dan birra?
  4. Jus lehpet mielde muhtun neahttaservodagas, de lea dehálaš diehtit dan mot dii suodjalehpet dieđuid iežadet birra. - Čohkkedehpet joavkkuide ja isket makkár dieđut oidnojit daid birra geain lea profiila neahttaservodagas. Maid earát sáhttet oaidnit? - Gávdnet personsuodjalusválljemiid ja isket leatgo dat muddejuvvon nugo ieža háliidehpet.
  5. Neahtas sáhttá ollu oktavuođain geavahit gohčodannama albma nama sadjái. - Gallásis din luohkás leat neahttaprofiillat main geavahit iežaset namaid, ja gallásis leat profiillat main geavahit gohčodannamaid? - Digaštallabehtet makkár konsekveanssat gohčodannamain sáhttet leat. - Doaivubehtet go ahte dat geain leat gohčodannamat láhttejit eará ládje go čállet iežas oaiviliid go sii geat čállet daid iežaset olles namain? Manne/Manne ii? - Makkár oktavuođain sáhttá buoremus geavahit gohčodannama ja makkár oktavuođain lea iežas olles namma buoremus?

Bargobihtát

Iežas bargobihtát

  1. Dus lea alddát ovddasvástádus dasa maid sáddet viidáset mátketelefovnnain ja maid nehttii almmuhat. - Leatgo don gáhtan goassege juoidá maid leat viidáset sádden dahje nehttii almmuhan iežat dahje earáid birra? - Jus leat gáhtan, man dihte dasto gáhtet? - Leatgo don goassege vásihan ahte earát leat viidáset sádden dahje almmuhan juoidá du birra maid it leat liikon? Maid don de dahket?
  2. Muhtun neahttabáikkiin lea ahkemearri sidjiide geat háliidit profiilla sin siidduide. - Gávnna ahkemeari daidda siidduide maid don geavahat. - Man dihte don jáhkát sin bidjan daid ahkemeriid? - Kinos gal measta álot doahttaluvvo dat ahkemearri mii lea biddjon. Leago dus seamma stuora respeakta ahkemeriide mat neahtas leat? Manne/manne ii?
  3. Neahtas sáhtát juogo čállit áššiid birra iežat ollesnamain dahje gohčodannamain. Nu sáhttet maiddái sii dahkat geaid doppe deaivvat. - Leatgo don goassege hupman muhtumin gean it dovdda Interneahtas? - Leago du mielas ortnegis sáddet govaid ja eará persovnnalaš dieđuid amasolbmuide maid neahtas deaivvat? - Makkár váttisvuođaid dat sáhttá dagahit?
  4. Sátnefriddjavuohta lea dehálaš vuoigatvuohta. - Maid dat mearkkaša? - Manne lea dat dehálaš? - Mot don jáhkát livččii leamaš orrut dakkár riikkas gos ii leat sátnefriddjavuohta?

Filmmat

Var det DU som sendte den dritkjipe meldinga?

Du gjorde det kanskje for å være morsom – men hvor morsomt ble det egentlig? Meldingen spredde seg til litt flere enn du ville, ikke sant? Og plutselig er det din skyld at en i klassen ikke tør gå på skolen. Var det virkelig verdt det, eller skulle du ønske du hadde tenkt deg om? Filmen er laget av Mikrofilm.

Njuolggadusčálus

Njuolggadusčálus

Norgga vuođđolága § 100
Dan lágas daddjo ahte buohkain lea riekti sátnefriddjavuhtii  ja riekti almmolaš dieđuide.

ONa mánáidkonvenšuvdna
Artihkal 13: Buot mánáin lea riekti sátnefriddjavuhtii. Dat mearkkaša earret eará friddjavuođa ohcat, oažžut ja muitalit juohkelágan dieđuid ja idéaid beroškeahttá rájiid, dat sáhttá juogo njálmmálaččat dahje čálalaččat dáhpáhuvvat.
Muhto, sátnefriddjavuohta  goitge ii mearkkaš ahte buot lea lohpi. Gávdnojit maid rájit, earret eará galgá váldit vuhtii earáid vuoigatvuođaid ja beaggima.

Vuoigŋaduodjelága § 45c
Govaid main olbmot leat govvejuvvon eai sáhte juogaduvvot dahje čájehuvvot almmolaččat, jus sii geat leat govvejuvvon eai leat addán lobi, earret dalle go:
- gova váldosisdoallu lea eambbo dehálaš go olmmoš gii lea govvejuvvon,
- govva čájeha čoakkálmasaid, álbmottoga olgun dahje dilálašvuođat ja dáhpáhusat maidda lea dábálaš beroštupmi.

Persondiehtoláhka
Dát láhka lea ráhkaduvvon vai du birra dieđut galget geavahuvvot nu lágiid ahte don váldojuvvot vuhtii. Buohkat geat háliidit geavahit du birra persondieđuid  fertejit čuovvut dán lága.

Sosiála neahtas

Neahtas lea álki leat sosiála. Don sáhtát čáttet (čálašit neahtas), speallat spealuid ja lohkat. Don sáhtát govaid ja filmmaid juogadit earáiguin, ja kommenteret ja liikot iežat olbmáid sisdoalu. Go ráhkadat geavaheaddji neahttaservodagas, de lea jierpmálaš iskat leago das ahkemearri ja makkár válljemiid don sáhtát bidjat iežat profiilii. Háliidat go ahte du váhnemat, ránnát ja olbmát galget oaidnit visot maid almmuhat? Don válljet ieš háliidat go rabas dahje giddejuvvon profiilla, ja gii galgá beassat oaidnit du sisdoalu.

Sosial på nett. To barn som kommuniserer med hverandre over Internett_illustrasjon