SMS bokte levvet ságat dego dolla buolli guoluid siste. Hansen soaitá leat dakkár gii rihpá nuppiid. Soaitá leat dehálaš váruhit sus. Muhto gii sáddii vuosttaš dieđu? Leago ortnegis sáddet dan viidáseabbu? Mo jus Hansen ii oba leatge rihppi almmáiolmmoš, muhto baicce manai muhtin albmá morsiin ja almmái áigu dál mávssahit?
|
Veadjemeahttun bissehit Eatnašiidda lea eallin Interneahta ja giehtatelefovnna haga veadjemeahttun jurdda. Máilbmi unnu, ja ustitroiká stuorru. Giehtatelefovdna ja neahtta addá midjiide issoras buriid vejolašvuođaid mat ovddit buolvvain eai lean. |
|
Dađibahábut addet dat maiddái vuorddekeahtes vejolašvuođaid bilidit earáid ovddas. Guorahallamat čájehit ahte givssideapmi Interneahta ja giehtatelefovnna bokte lea stuorra váttisvuohta norgga nuoraid gaskkas.
Oahppit giktalit doarrumiidda skuvlašiljus. Muhtimat filbmejit buot giehtatelefovnnain ja bidjet dan Internehttii. Feastta eanemus juhkan gánda hálahuvvo nuoladit filbmedettiin. Maŋit beaivvi sáhttá olles máilbmi oaidnit govaid sihke neahtas ja giehtatelefovnnas. Ovddeš ustit “suoláda” Kari identitehta ja sádde Kari telefovdnanummiriin ilgadis dieđu ustitroikái. Ii gávdno beaktileabbo vuohki sáddet ságaid go Interneahta ja SMS. Lea sihke buorrin ja bahán.
Jurddaš mat
Go čohkkát dihtora ovddas dahje čuoččut giehtatelefovdna gieđas, de leat don gii mearridat maid áiggut muitalit máilbmái.
Dus lea ovddasvástádus jurdilit nuppes ovdalgo sáddet dahje ovdalgo sáddet viidáset dieđuid ja čuoččuhusaid earáid birra.
Dan maid it daga duohta eallimis, it berre dahkat digitála máilmmisge.



