Sávakeahtes dáhpáhusat

Mii vásihit muhtumin dilálašvuođaid mat leat nu hirbmat suohttasat ahte mii dušše fertet juogadit daid earáiguin. Muhto dilálašvuođat mat ledje áibbas vigiheamet go čuožžiledje, sáhttet jođánit ipmirduvvot boastut go dat levvet nehttii ja juogaduvvojit earáiguin. Sáhttá hui jođánit šaddat nu ahte massát stivrejumi dilálašvuođas. Go vuos lea almmuhan gova, filmma dahje teavstta, de sáhttá dat álkit leavvat viidáseappot, ja ihtit eará sajiin go mii lei jurddašuvvon.

Givssideapmi? Lei dušše dádjuma dihte 

Leat don gii mearridat maid áiggut juogadit máilmmiin. Muhto dat mearkkaša ahte dus lea ovddasvástádus jurdilit bures ovdal earáid birra almmuhat dahje viidáset sáddet dieđuid ja čuoččuhusaid.

Mis leat buohkain iešguđet lágan rájit dasa mii min mielas lea ortnegis ja mii fas ii leat. Dat diehtu maid don leaikkas čállet ii soaitte leat nu erenoamáš suohtas sutnje gii dan oažžu. Feastagovva maid almmuhit iežat olbmás lávvordateahkeda, ii soaitte boagustahttit su liikká ollu sotnabeaiiđida. Sáhttá go dat maid don almmuhat dahje juogadat vásihuvvot givssideapmin? Ja geas lea ovddasvástádus go persovnnalaš govat ja dieđut mannet boasttugieđaide? Dan dihte fertet álot jurddašit makkár váikkuhusat das leat dutnje ja earáide.

Anonymitehta

Go ieš sáhttá leat anonyma, de orru ollugiid mielas álkit earáid gutnehuhttit neahtas. Muhtumat dovdet iežaset čaffadeappon šearpma duohken, ja sáhttá leat vuolit rádji earáid givssidit sosiála mediaid bokte go cielossániid dadjat nubbái oktii čalmmiid suinna. Digitála kommunikašuvnna bokte it oainne nuppi muohtogeahčastagaid dahje rumašguottu, mii fas sáhttá dagahit ahte dus lea unnit empatiija ja miehtemiella nubbái. Go it oainne sin geaiguin humat (dahje geaid birra humat), de it vásit dili seamma ládje, ja soaittát šaddat eambbo njuolggočoalát guđe ládje don sága ovddidat. Go olbmáiguin leat fárrolaga, de sáhttá anonyma dieđu dahje gova sádden dovdot dušše vigihis suohtasin, muhto son gii dan oažžu sáhttá ipmirdit dan hui loavkidahttin ja huvddaheapmin. Kommentárat dahje givssideapmi neahtas sáhttá dávjá dovdot losibun dan dáfus jus ii dieđe gii dan bargá dahje man ollugat dán leat oaidnán. Ii diehtit addá garra dorvvohisvuođa dovddu.

Stuora konsekveanssat – váttis gáhtat

Dus lea riekti gieldit ahte govat, filmmat dus dahje eará dieđut du birra juogaduvvojit neahtas. Nihttagat, skudnen, vearu čuoččuhusat dahje priváhtaeallima ráfi rihkkun sáhttet ráŋggáštuvvot ráŋggáštuslága mielde, vaikko kommentára dušše lei suohttasa dihte čállon. Muhto, don fertet maiddái čuovvut lágaid ja njuolggadusaid mat gávdnojit jus don almmuhat maidege.

Sáhttá leat suohtas jus ollugat liikojit govvii man don leat almmuhan, ja mađi eambbosat geat liikojit govvii, dađi eambbo oidnosii boahtá dat. Muhto, dan dihte go sihke govat, filmmat, dieđut ja čállosat sáhttet lávdat hui jođánit, ja fáhkkestaga maid ihtit eará kanálaide maidda it háliidan dan, de lea dehálaš ahte dus lea máhttu njuolggadusaid birra, ja dieđát mot galggat dahkat buriid ja vuđolaččat jurddašuvvon válljemiid. Muhtumin sáhttá leat measta veadjemeahttun jávkadit dieđuid, govaid dahje filmmaid mat Internehttii lea biddjon. Vaikko ieš jávkadat dieđuid maid almmuhit, de sáhttá leat dat riska ahte earát leat dan gaskaáiggis máŋgen ja juogadan daid eará báikkiin. Ohcanbálválusat ja neahttalohkkit sáhttet maiddái leat arkiveren ja indekseren sisdoalu.

Čiegus givssideapmi?

Muhto, sáhttá go dat vásihuvvot givssideapmin jus don it daga maidege? Gávdnojit vuogit mot láhttet earáid vuostá mii álkit sáhttá áddejuvvot čiegus givssideapmin. Jus muhtun almmuha iežas gova iige oktage deaddil ahte liiko dasa, de sáhttá dat bávččagahttit. Dat ahte it liiko govaide, it bovde doaluide, it juogat sisdoalu dahje it “šatta olmmájin” iešguđet lágan sosiála mediain ja sullasaččain, sáhttá addit muhtumii dan dovddu ahte son olgguštuvvo. Digitála olggušteapmi ja isolašuvdna sáhttá dovdot seamma unohassan go njuolggo givssideapmi oktii čalmmiid. Dakkár mállet givssideapmi lea čihkoseabbos rávesolbmuide, muhto dábálaččat hui oidnosis nuoraid gaskkas. Mis lea buohkain ovddasvástádus muitalit dahje bargat juoidá go oaidnit ahte muhtumiin meannudit hejot. Jus dieđát givssidandili birra itge muital dan birra dahje veahket su gii givssiduvvo, de leat don passiiva oassálasti dasa. Givssideaddjin eai definerejuvvo dušše sii geat dahket dan aktiivvalaččat. Jus it muital dan birra dahje it geahččal veahkehit, de leat mielde bisuheame givssideami. 

Ii leat goassege gillájeaddji sivva!

Sii geat vásihit sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas - juogo leaš givssideapmi, masson govat dahje filmmat, vuortnuheapmi dahje eará - leat dávjá hui heađástuvvan dilis. Ollugiin leat guhká leamašan váttisvuođat, muhto sii ballet ohcamis veahki daningo dat buktá unohisvuođa dovddu. Dávjá leat tabuáššit - lea váttis hupmat dan birra - ja ollugat maiddái dovdet iežaset sivalažžan dasa mii lea dáhpáhuvvan. Sii eai hálit seaguhit olbmáid, váhnemiid, skuvlla dahje báikkálaš politiijaid dasa, muhto háliidit dušše ahte ášši galgá jávkat. Váttisvuohtan lea ahte dábálaččat dáhpáhuvvá nuppe ládje. Váttisvuođat sáhttet vearáskit jus ii oza veahki. Don it galgga jurddašit ahte ieš okto galggat čorget váttisvuođaid, dahje ahte lei du boasttuvuohta ahte váttisvuođat álge.

Čájehuvvo ahte go olbmot, geain leat váttisvuođat, ohcet veahki, de ollu áššit čovdojit oanehis áiggis. Slettmeg.no -bálvalus ovddida ovdamearkka dihte čađat ođđa metodihka veahkehit olbmuid geat loavkiduvvojit neahtas.

Ollu rávisolbmot barget veahkehit nuoraid geain leat váttisvuođat, ja sii dihtet maid galget bargat go váttisvuođat sakka lassánit. Jus álgovuorus orru unohas hupmat muhtumiin oktii čalmmiid, de čoavddusin sáhttá leat čuojahit muhtun veahkketelefovdnii gos sáhttá leat anonyma. Geahča fáktabovssain vuolábealde geaiguin sáhttá váldit oktavuođa.

Mis lea buohkain ovddasvástádus dasa mot mii láhttet neahtas. Ane dan!