Sávakeahtes dáhpáhusat
Sávakeahtes dáhpáhusat
Oahpásmahttin
Sávakeahtes dáhpáhusat

Dihtet go ahte?
Fákta
- Digitála givssideapmi
- Digitála loavkideamit
- Vaššihupman
- Vuortnuheapmi, mávssahanporno ja creepshots
- Huma muhtumiin!
- Váldde eret! Oaččo veahki!
- Fått nakenbilder spredt? Det er aldri din skyld
- Mot hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid?
- Behtolaš irggástallanprofiillat neahtas
- Ung.no
Vižžojuvvon duohtavuođas
- Hui olusat vásihit digitála veahkaválddálašvuođa bárragaskavuođas
- "Hearrá sivdnit. Son han lea nieida!"
- Balahahkes ovddeš irgi mávssahii
- Oktavuohtadieđut boasttugieđaid háldui
- Muslimavašši leavvá neahtas
- - Mun in nagot šat eambbo
- Pornoneahttasiiddus hehppehuvvo
- Politiijat várrejit - álásgovat nieiddain juogaduvvojit
- Oahppit filbmejedje doarruma
- Nihttináššiid lohku hirbmadit lassánan
Bargobihtát
Digaštallan
- Norgga ja olgoriikka neahttaáviissain sáhttá gávdnat ovdamearkkaid givssidanáššiide dahje sávakeahtes dáhpáhusaide mat leat ožžon duođalaš váikkuhusaid. Muhtumin gal soittii nu ahte vuolggasadji dasa lei oalle vigiheapme. - Gávnna medias ovdamearkkaid sávakeahtes neahttadáhpáhusaide. - Mii dáhpáhuvai iešguđetge áššiin ja mot meannudedje daid áššiiguin?
- Mannet joavkkuide ja digaštallet mot dii háliidehpet láhttet nubbi nuppi vuostá neahtas. - Sáhttibehtet go ráhkadit definišuvnna dasa mii din mielas givssideapmi lea? - Berre go gierdat eambbo digitála mediain go muđui? - Ja leago makkárge sivva dasa ahte neahtas galgá sáhttit láhttet eará ládje go muđui? Manin/manin it? - Gokko rievtti mielde manná rádji gaskal cealkinfriddjavuođa ja loavkidemiid? Nagodehpet go luohkás beassat ovtta oaivilii dás? - Makkár čiegus givssideami ovdamearkkaid dii diehtibehtet? - Digaštallet maid dii sáhttibehtet bargat hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas dahje nu ahte digitála givssideapmi unnu neahtas. - Bivdet ohppiidráđi hupmat dáid áššiid birra vai buohkain skuvllas sáhttá leat oktasaš oaidnu ja oktasaš njuolggadusat.
- Muhtun skuvllat leat válljen čoavdit hástalusaid sávakeahtes dáhpáhusaiguin neahtas nu ahte skuvlaáiggis leat gieldán mátketelefovnnaid ja neahttabreahtaid geavaheami. - Maid dii jurddašehpet dan birra? Mat sáhttet ovdamunit/hehttehusat leat? - Mat eará molssaeavttut leat skuvllain? - Sáhttá go dakkár gielddus addit negatiivvalaš konsekveanssaid maid birra skuvlajođihangoddi ii soaitte obage jurddašan? - Mot skuvllat muđui galget gieđahallat dán?
Bargobihtát
Iežas bargobihtát
- 1. Muhtun čuoččuha ahte digitála reaiddut leat dahkan álkibun billistit earáid ovddas, skudnet dahje givssidit earáid. - Maid don oaivvildat? - Maid don livččet sáhttán dahkat ja dadjat neahtas, maid don muđui it goassege livčče dahkan ovttage vuostá? - Mii dat dasto livččii leame? - Maid DON sáhtát dahkat vai eastadat dahje hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas?
- Jurddaš ruovttoluotta dieđuide ja govaide maid leat sádden dahje vuostáiváldán earáin. - Sáhttet go muhtumat dain loavkidahttán earáid ja mot jus dan fal leat dahkan? - Leat go oaidnán dilálašvuođaid neahtas gos du mielas muhtun lea mannan beare guhkás dan dáfus mot sii láhttejit earáid vuostá (kommentárat, almmuhan govaid dahje sullasaččaid)? - Dahket go don maidege? Manin/manin it? - Mii dat dasto livččii leame? - Maid don sáhtát bargat garvit dahje hehttet sávakeahtes digitála dáhpáhusaid. - Lea go don goasse vásihan makkárge unohisvuođaid digitála reaidduid bokte? Maid barget čoavdit dán dilálašvuođa? Maid don vejolaččat livččet sáhttán eará ládje bargat?
Filmmat
Nico og Thea
Hva skjedde med Maria?
Njuolggadusčálus
Njuolggadusčálus
Opplæringsloven - retten til et godt skolemiljø
Ifølge opplæringsloven har alle elever rett til et godt fysisk og psykososialt miljø som fremmer helse, trivsel og læring. Dette betyr at skolen har ansvar for at alle elever har en trygg skolehverdag, og at de ikke utsettes for verken fysisk eller psykisk mobbing (se kapittel 9a).
Mátketelefovnnat, neahtta ja áppat dahket midjiide álkin doallat oktavuođa olbmáiguin ja bearrašiin. Suohtas ja ártegis dilálašvuođaid sáhttá juogadit, gažaldagaide sáhttet vástidit sihke oahppásat ja apmasat, anonymat dahje ii. Muhto maid dalle go govat maid ledjet sádden iežat irgái/moarsái bohtet muhtun earáid mátketelefovdnii? Mot don reageret jus muhtun atná du birra dieđuid vuorddekeahtes vugiin dahje jearakeahttá? Maid barggat jus du olbmá govva oažžu hui ollu kommentáraid dan birra man ropmi son lea?

Mii vásihit muhtumin dilálašvuođaid mat leat nu hirbmat suohttasat ahte mii dušše fertet juogadit daid earáiguin. Muhto dilálašvuođat mat ledje áibbas vigiheamet go čuožžiledje, sáhttet jođánit ipmirduvvot boastut go dat levvet nehttii ja juogaduvvojit earáiguin. Sáhttá hui jođánit šaddat nu ahte massát stivrejumi dilálašvuođas. Go vuos lea almmuhan gova, filmma dahje teavstta, de sáhttá dat álkit leavvat viidáseappot, ja ihtit eará sajiin go mii lei jurddašuvvon.
Givssideapmi? Lei dušše dádjuma dihte
Leat don gii mearridat maid áiggut juogadit máilmmiin. Muhto dat mearkkaša ahte dus lea ovddasvástádus jurdilit bures ovdal earáid birra almmuhat dahje viidáset sáddet dieđuid ja čuoččuhusaid.
Mis leat buohkain iešguđet lágan rájit dasa mii min mielas lea ortnegis ja mii fas ii leat. Dat diehtu maid don leaikkas čállet ii soaitte leat nu erenoamáš suohtas sutnje gii dan oažžu. Feastagovva maid almmuhit iežat olbmás lávvordateahkeda, ii soaitte boagustahttit su liikká ollu sotnabeaiiđida. Sáhttá go dat maid don almmuhat dahje juogadat vásihuvvot givssideapmin? Ja geas lea ovddasvástádus go persovnnalaš govat ja dieđut mannet boasttugieđaide? Dan dihte fertet álot jurddašit makkár váikkuhusat das leat dutnje ja earáide.
Anonymitehta
Go ieš sáhttá leat anonyma, de orru ollugiid mielas álkit earáid gutnehuhttit neahtas. Muhtumat dovdet iežaset čaffadeappon šearpma duohken, ja sáhttá leat vuolit rádji earáid givssidit sosiála mediaid bokte go cielossániid dadjat nubbái oktii čalmmiid suinna. Digitála kommunikašuvnna bokte it oainne nuppi muohtogeahčastagaid dahje rumašguottu, mii fas sáhttá dagahit ahte dus lea unnit empatiija ja miehtemiella nubbái. Go it oainne sin geaiguin humat (dahje geaid birra humat), de it vásit dili seamma ládje, ja soaittát šaddat eambbo njuolggočoalát guđe ládje don sága ovddidat. Go olbmáiguin leat fárrolaga, de sáhttá anonyma dieđu dahje gova sádden dovdot dušše vigihis suohtasin, muhto son gii dan oažžu sáhttá ipmirdit dan hui loavkidahttin ja huvddaheapmin. Kommentárat dahje givssideapmi neahtas sáhttá dávjá dovdot losibun dan dáfus jus ii dieđe gii dan bargá dahje man ollugat dán leat oaidnán. Ii diehtit addá garra dorvvohisvuođa dovddu.
Stuora konsekveanssat – váttis gáhtat
Dus lea riekti gieldit ahte govat, filmmat dus dahje eará dieđut du birra juogaduvvojit neahtas. Nihttagat, skudnen, vearu čuoččuhusat dahje priváhtaeallima ráfi rihkkun sáhttet ráŋggáštuvvot ráŋggáštuslága mielde, vaikko kommentára dušše lei suohttasa dihte čállon. Muhto, don fertet maiddái čuovvut lágaid ja njuolggadusaid mat gávdnojit jus don almmuhat maidege.
Sáhttá leat suohtas jus ollugat liikojit govvii man don leat almmuhan, ja mađi eambbosat geat liikojit govvii, dađi eambbo oidnosii boahtá dat. Muhto, dan dihte go sihke govat, filmmat, dieđut ja čállosat sáhttet lávdat hui jođánit, ja fáhkkestaga maid ihtit eará kanálaide maidda it háliidan dan, de lea dehálaš ahte dus lea máhttu njuolggadusaid birra, ja dieđát mot galggat dahkat buriid ja vuđolaččat jurddašuvvon válljemiid. Muhtumin sáhttá leat measta veadjemeahttun jávkadit dieđuid, govaid dahje filmmaid mat Internehttii lea biddjon. Vaikko ieš jávkadat dieđuid maid almmuhit, de sáhttá leat dat riska ahte earát leat dan gaskaáiggis máŋgen ja juogadan daid eará báikkiin. Ohcanbálválusat ja neahttalohkkit sáhttet maiddái leat arkiveren ja indekseren sisdoalu.
Čiegus givssideapmi?
Muhto, sáhttá go dat vásihuvvot givssideapmin jus don it daga maidege? Gávdnojit vuogit mot láhttet earáid vuostá mii álkit sáhttá áddejuvvot čiegus givssideapmin. Jus muhtun almmuha iežas gova iige oktage deaddil ahte liiko dasa, de sáhttá dat bávččagahttit. Dat ahte it liiko govaide, it bovde doaluide, it juogat sisdoalu dahje it “šatta olmmájin” iešguđet lágan sosiála mediain ja sullasaččain, sáhttá addit muhtumii dan dovddu ahte son olgguštuvvo. Digitála olggušteapmi ja isolašuvdna sáhttá dovdot seamma unohassan go njuolggo givssideapmi oktii čalmmiid. Dakkár mállet givssideapmi lea čihkoseabbos rávesolbmuide, muhto dábálaččat hui oidnosis nuoraid gaskkas. Mis lea buohkain ovddasvástádus muitalit dahje bargat juoidá go oaidnit ahte muhtumiin meannudit hejot. Jus dieđát givssidandili birra itge muital dan birra dahje veahket su gii givssiduvvo, de leat don passiiva oassálasti dasa. Givssideaddjin eai definerejuvvo dušše sii geat dahket dan aktiivvalaččat. Jus it muital dan birra dahje it geahččal veahkehit, de leat mielde bisuheame givssideami.
Ii leat goassege gillájeaddji sivva!
Sii geat vásihit sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas - juogo leaš givssideapmi, masson govat dahje filmmat, vuortnuheapmi dahje eará - leat dávjá hui heađástuvvan dilis. Ollugiin leat guhká leamašan váttisvuođat, muhto sii ballet ohcamis veahki daningo dat buktá unohisvuođa dovddu. Dávjá leat tabuáššit - lea váttis hupmat dan birra - ja ollugat maiddái dovdet iežaset sivalažžan dasa mii lea dáhpáhuvvan. Sii eai hálit seaguhit olbmáid, váhnemiid, skuvlla dahje báikkálaš politiijaid dasa, muhto háliidit dušše ahte ášši galgá jávkat. Váttisvuohtan lea ahte dábálaččat dáhpáhuvvá nuppe ládje. Váttisvuođat sáhttet vearáskit jus ii oza veahki. Don it galgga jurddašit ahte ieš okto galggat čorget váttisvuođaid, dahje ahte lei du boasttuvuohta ahte váttisvuođat álge.
Čájehuvvo ahte go olbmot, geain leat váttisvuođat, ohcet veahki, de ollu áššit čovdojit oanehis áiggis. Slettmeg.no -bálvalus ovddida ovdamearkka dihte čađat ođđa metodihka veahkehit olbmuid geat loavkiduvvojit neahtas.
Ollu rávisolbmot barget veahkehit nuoraid geain leat váttisvuođat, ja sii dihtet maid galget bargat go váttisvuođat sakka lassánit. Jus álgovuorus orru unohas hupmat muhtumiin oktii čalmmiid, de čoavddusin sáhttá leat čuojahit muhtun veahkketelefovdnii gos sáhttá leat anonyma. Geahča fáktabovssain vuolábealde geaiguin sáhttá váldit oktavuođa.
Mis lea buohkain ovddasvástádus dasa mot mii láhttet neahtas. Ane dan!
Dihtet go ahte?
Fákta
Digitála givssideapmi
Mii gohčodit dan digitála givssideapmin go givssideapmi dáhpáhuvvá digitála báikkiin, dahje sosiála mediaid bokte. Dakkár givssideapmi sáhttá dáhpáhuvvat sihke filbma-, govva- dahje teakstageavahemiin. Sáhttá maiddái leat sáhka das ahte ii beasa leat mielde sosiála joavkkuin dahje ii oažžut «liikomiid» iežas profiilagovvii. Digitála givssideapmi nappo ii leat fysalaš, muhto sáhttá dáhpáhuvvat go muhtun juogo hárdá, áitá, sealggabealde hupmá ja olggušta neahtas dahje digitála kanálaid bokte.
Dat lea nappo digitála givssideapmi go muhtun olmmoš geavaha digitála reaidduid eará olbmo bávččagahttit ja dat gii dan gillá vásiha váttisin iežas suodjalit dan vuostá. Digitála givssideamis sáhttá leat váttis suodjalit iežas juogo daningo givssiduvvo anonymat, ja dasto ii dieđe gii lea das mielde, dahje daningo govat dahje teaksta lávdaduvvo nu ollugiidda. Vejolašvuohta digitála teavstta dahje filmma lávdadeapmái, dahje dat gii gillá digitála givssideami, sáhttá geahččat teavstta dahje gova máŋgga háve, dahká ahte ovttaskasfearánat mat dáhpáhuvvet digitálalaččat sáhttet geardduhuvvot. Dalle lea maiddái digitála givssideapmi. Digitála givssideapmi dasa lassin dávjá adno lotnolagaid oktii čalmmiid givssidemiin.
Gáldu: Læringsmiljøsenteret
Vuortnuheapmi, mávssahanporno ja creepshots
Neahtas gevvet ollu iešguđet mállet sávakeahtes dáhpáhusat. Dá muitaluvvo muhtun dábáleamos dáhpáhusaid birra maid geažil válde oktavuođa slettmeg.no:in 2014:s.:
Ollu nuorat vásihit vuortnuheami. Dáin áššiin vuortnuhit sii gillájeaddjis ruđa, seksa dahje ahte sii ain galget leat moarsi ja irgi. Vuortnuhangaskaoapmin dávjá adnojit álásgovat. Leat iešguđet lágan aktevrrat geat vuortnuhit. Muhtun áššiin lei son gii vuortnuha olgoriikkas ja son lei oktavuođa ožžon gillájeddjiin neahtas. Dávjá lei guhkesáigásaš oktavuohta mii mielddisbuvttii ahte gillájeaddji juogadii iežas gova oskkáldasvuođas. Dalle dávjá vuortnuhišgohte ahte sii áigot gillájeaddjis ruđa, áitagiin ahte govva juogaduvvo gillájeaddji olbmáiguin ja bearrašiin. Eará áššiin leat dávjá oahppásat dahje ovddeš irggit/moarsit geat vuortnuhit. Dáin dilálašvuođain eai háliidan dušše ruđa, muhto maiddái ahte sii galge fas šaddat irgin/moarsin, dahje ahte sudnos galggai leat seksa.
Mávssahanporno lea go hilgojuvvon ovddeš irggit/moarsit juogadit álásgovaid iežaset ovddeš moarsis/irggis. Dát dahkko mávssaheapmin go irge-/moarsegaskavuohta lea nohkan, ja áigumuššan dávjá lea billistit nu ollu go vejolaš iežas ovddeš moarsi/irggi ovddas.
Creepshots leat govat mat dávjá leat váldon almmolaš lanjas, almmá ahte son gii lea govvejuvvon diehtá dan. Dábálaččat leat dát seksualiserejuvvon govat. Ovdamearkan sáhttá leat govvejeaddji, gii govve vuolppu vuolábealde nieidda, guhte čuožžu ovddabealde jorritráhpás. Dát ii leat ođđa iđa, muhto gávdnojit ollu neahttabáikkit dákkár mállet sisdoaluin.
(Gáldu: Slettmeg.no 2014 jahkeraporta))
Fått nakenbilder spredt? Det er aldri din skyld
Uansett omstendighet - den som er så uheldig å få private bilder ufrivillig spredt på nett, skal ikke klandres. Det spiller ingen rolle hva offeret har gjort på forhånd, det er ulovlig å spre bilder av andre uten samtykke.
Mange sender eller stiller opp på bilder frivillig. Når de så blir utsatt for misbruk, er det veldig skambelagt. Mange dømmer seg selv, i tillegg til å bli kritisert av andre, så det blir en slags dobbel straff. Det er også svært mange som i utgangspunktet følte seg presset til å i det hele tatt ta bildene.
Ekspertene står samlet når det gjelder råd til de som kjenner noen som har opplevd dette: kunnskapen om hvordan slike situasjoner håndteres må økes, og skylden må aldri legges på offeret.
Les hele artikkelen om ulike eksperters tanker og råd om dette (vg.no)
Ung.no
Ung.no lea almmolašvuođa diehtojuohkinkanála nuoraide. Dáppe sáhtát oažžut dieđuid vuoigatvuođaid, vejolašvuođaid ja geatnegasvuođaid birra máŋggain surggiin.
Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhtta jođiha neahttabáikki mii sáhttá veahkehit vástidit nuoraide iešguđet beroštahtti gažaldagain.
Digitála loavkideamit
Digitála loavkideamit leat negatiivvalaš dagut mat eai geardduhuvvo seamma ládje go digitála givssideamis. Dat sáhttet leat negatiivvalaš ovttaskasfearánat mat eai lávdaduvvo nu ollugiidda, dahje teaksta ja filbma mii galgá bávččagahttit, muhto mii sihkkojuvvo go dan lea oaidnán. Danne lea juoga mii ii dáhpáhuva guhká, ja dat gii gillá dan soaitá vásihit negatiivvalaš fearána dušše oktii.
Vásáhus sáhttá liikká leat unnimusat seamma unohas ja duođalaš go digitála givssideamis, nu ahte lea hui dehálaš dieđihit muhtumii jus don oainnát dahje ieš digitálalaččat vásihat juoga mii ii leat dohkálaš. Geahča sierra fáktabovssaid geainna don sáhtát váldit oktavuođa.
(Gáldu: Læringsmiljøsenteret)
Huma muhtumiin!
Jus leat vásihan unohasvuođa – juogo mátketelefovnnas, neahtas dahje skuvlašiljus – de lea dehálaš ahte válddát oktavuođa muhtumin gii sáhttá veahkehit du. Oktavuođa sáhtát váldit váhnemiiguin, skuvllain, dearvvašvuođadivššáriin dahje rávisolbmuin geasa luohtát. Vaikko du mielas lea unohas, de lea buoret hupmat muhtumiin dan sadjái go vuordit dassážii go áššit soitet šaddat mihá vearrábun!
Veahkki lea álohii oažžumis. Ii ovttasge leat riekti loavkidit du dahje unohasvuođaid bargat du vuostá, beroškeahttá das maid don álggos leaččat bargan. Rávisolbmot leat dávjá vásihan eambbo go don doaivvut ja singuin sáhttá leat álkit hupmat go maid don álggos jurddašit.
Jus dus ii leat oktage geainna háliidat dan birra hupmat, de sáhtát ovdamearkka dihte váldit oktavuođa Rukses Ruossa veahkkebálvalusain, Kors på halsen. Don sáhtát riŋget, sáddet dieđu dahje čáttet (čálašit neahtas) singuin. Buot bálvalusat leat nuvttá, ja don leat áibbas anonyma.
Dasa lassin sáhttet buot mánát ja nuorat váldit oktavuođa Mánáidáittardeddjiin. Sii sáhttet vástidit gažaldagaid mat leat mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid birra ja sii sáhttet neavvut ja cavgilit áššiin nugo skuvlla, bearraša, mánáidsuodjalusa ja dearvvašvuođa ja dorvoohccimánáid vuoigatvuođaid ja eará fáttáid birra nai. Mánáidáittardeaddji neahttasiidduin lea hui buorre bajilgovva das gii sáhttá du veahkehit sihke go juoga duođalaš lea dáhpáhuvvan dahje don dušše dárbbašat muhtumiin hupmat..
Don it galgga diktit iežat vuortnuhit dahkat juoidá maid ieš aitosaččat it hálit!
Mot hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid?
1. Ale vástit dieđuide mat galget bávččagahttit dahje suhttadit du. Dat dáidá movttiidahttit ahte vásihat eambbo givssideami.
2. Vurke dieđuid. It don dárbbaš lohkat daid, muhto vurke daid vai dus leat dat duođaštussan. Jus lea govas dahje neahttasiiddus sáhka – váldde šearbmagova das.
3. Muital dan muhtumii geasa luohtát. Huma váhnemiiguin, olbmáiguin, muhtun oahpaheddjiin, nuoraidbargiin dahje riŋge veahkketelefovdnii.
4. Gidde eret sáddejeaddji. Don it dárbbaš dohkkehit ahte muhtun vuorjá du – oaččo veahki lásset dahje giddet eret sávakeahtes sáddejeddjiid!
5. Dieđit váttisvuođaid sidjiide geat sáhttet juoidá bargat dainna áššiin. Don sáhtát ieš ráđđet dilálašvuođa badjel go it dohkket loavkidahtti sisdoalu. (Geahča sierra fáktaboksa "Váldde eret! Oza veahki!")
6. Ane árvvus iežat ja earáid.
(Gáldu: Mediabearráigeahčču)
Vaššihupman
Eurohpáráđi Ministtarlávdegoddi definere vaššihupmama dáinna lágiin: buot cealkinvuogit mat lávdadit nállevaši ja earámállet vaši masa vuođđun lea gierdameahttunvuohta ja mii celkojuvvo vaššás nationalismma, vealaheapmi ja vašálašvuohta bokte minoritehtaid, sisafárrejeddjiid ja olbmuid vuostá geain lea sisafárrejeaddjiduogáš.
Vaššihupmamii lohkkojuvojit maiddái eará mállet vealaheamit ja ovdagáttut nugo antisiganisma, risttalašvuođavašši, islámafobiija, nissonvašši, seksisma ja vealaheapmi seksuálalaš soju ja sohkabealiidentitehta vuođul.
Bisset Vaššihupmama lea norgga veršuvdna Eurohpáráđi No Hate Speech-áŋggirdeamis mii earret eará galgá lasihit dihtomielalašvuođa vaššihupmamii neahtas ja vahátváikkuhusaide maid dat dagaha demokratiijii ja ovttaskasnuoraide.
Loga eambbo vaššihupmama bissehanáŋggirdeami birra (stopphatprat.no)Váldde eret! Oaččo veahki!
Gávdnojit go sávakeahtes dieđut du birra neahtas?
1. Váldde oktavuođa olbmuin gii lea almmuhan
Dieđát go don gii lea almmuhan sávakeahtes dieđuid du birra? Váldde oktavuođa dainna olbmuin ja bivdde su jávkadit dieđuid.2. Váldde oktavuođa singuin geat eaiggáduššet neahttabáikki
Jus don it dieđe gii lea almmuhan dieđuid, dahje sii eai beroš váldit du vuhtii, de sáhtát váldit oktavuođa neahttabáikkiin (domeanain) gos dieđut leat almmuhuvvon. Gávdnan dihte gii eaiggáda norgalaš domeana, de sáhtát mannat deike den norske whois-databasen.3. Váldde oktavuođa muhtumiin gii sáhttá veahkehit
Slettmeg.no neavvu ja veahkeha jávkadit sávakeahtes dieđuid neahtas. Sis leat ollu buorit bagadusat ja sihkkunofelaččat dasa maid sáhtát dahkat jus ieš áiggut jávkadit dieđuid iešguđet neahttabáikkiin ja applikašuvnnain.Jus leat visot geahččalan bajábealde, muhto son gii lea almmuhan dieđuid du birra ii dattetge daid hálit jávkadit, de sáhtát váldit oktavuođa Diehtobearráigeahčuin. Bija mielde dalle vejolaš čállojuvvon čálašeami mii dus lea leamašan suinna dahje singuin geat leat almmuhan juoidá du birra.
Riidočoavdinráđđi sáhttá maiddái veahkehit du čoavdit giddanan riidduid, leaš dál sáhka láhkarihkkumiin dahje siviila riidduin. Sii ordnejit čoahkkimiid gos doai/dii ieža gulahallandilálašvuođas sáhttibeahtti/sáhttibehtet gávdnat buriid čovdosiid. Riidočoavdinráđđi lea nuvttá stáhtalaš bálvalus buot agi olbmuide. Váldde oktavuođa iežat báikkálaš Riidočoavdinráđiin vai oaččut eanet dieđuid dan birra mot sii sáhttet veahkehit du! Ollu neahttahárdináššit mannet Riidočoavdinráđđái, loga eambbo dan birra mot Riidočoavdinráđđi sáhttá du veahkehit ja makkár áššiid sii dábálaččat ožžot dohko (nrk.no)
4. Váldde oktavuođa politiijaiguin
Jus oaivvildat ahte dieđut mat leat almmuhuvvon leat nu roavvát ahte dat fertejit sihkkojuvvot jođánit, de berret váldit oktavuođa politiijaiguin. Váldde šearbmagova. Váidde dilálašvuođa! Earenoamáš duođalaš dáhpáhusaid berre raporteret KRIPOSII.Behtolaš irggástallanprofiillat neahtas
Ollu Facebook-geavaheaddjit vásihit ahte sin namas leat ráhkaduvvon profiillat irggástallansiidduide neahtas. Slettmeg.no vásiha ahte hui ollu olbmot váldet oktavuođa ja háliidit veahki. Muhtumin lea álki jávkadit dáid behtolaš profiillaid, eará háviid sáhttá gáibidit eanet áiggi dahkat dan.
Loga eambbo čujuhusas Slettmeg.no gos maiddái sáhtát oažžut neavvagiid dasa maid galggat bargat jus dán leat vásihan
Vižžojuvvon duohtavuođas
Hui olusat vásihit digitála veahkaválddálašvuođa bárragaskavuođas
Iskkadeapmi čájeha ahte olles 38 proseantta jerrojuvvon norgga nieiddain (14–17-jahkásaččat) leat vásihan digitála veahkaválddálašvuođa bárragaskavuođas. Dat mearkkaša ahte sii leat vásihan áitagiid ja loavkašuhtti dieđuid, gozihuvvon ja dárkkistuvvon mátketelefovnnaid dahje sosiála mediaid bokte, ja sii leat vásihan ahte fasttes dieđut sin birra dahje govat sis leat almmuhuvvon nehttii. Olu nuorat ballet maiddái heaitaleamis irggiin, go ballet dalle mávssaheapmin lávdaduvvojit álás govat.
Dát lea váttisvuohta man buot ollesolbmot maiddái fertejit váldit duođas, daningo sin mielas, geat dán dávjá vásihit, lea váttis hállat ovttainge dan birra. Olusat leat maiddái eahpesihkkarat das gokko ráját mannet das mii lea ja mii ii leat ortnegis bárragaskavuođas.
Loga olles artihkkala ja geahča eanet loguid iskkadeamis (vg.no)
Oktavuohtadieđut boasttugieđaid háldui
14 jahkásaš nieida almmuhii nama, agi, e- poastačujuhusa ja telefovdnanummara go son ozai reiveolbmáid neahtas. Dieđut boastut adnojuvvojedje, ja nieida vásihii oažžut hui unohis jearaldagaid amas olbmuin, maiddái vuoras dievdduin. Čájehuvvui ahte lei váttis jávkadit dieđuid go son vuos álggos lei massán ráđđejumi daid badjel, ja golle olles guokte jagi ovdal go son oaččui veahki jávkadit dieđuid mat gávdnojedje neahtas.
(Gáldu: NRK)Pornoneahttasiiddus hehppehuvvo
19 jahkásaš Romssas vásihii ahte su priváhta govat eahpedáhtolaččat biddjojedje pornoneahttabáikái. Govat ledje suoláduvvon su Facebook-kontos. - Lea albma unohas gávdnat iežas govaid dáinna lágiin. Dat mearkkašit juoidá áibbas eará go leat dákkár neahttabáikkis. Mun jurddašan baluin makkár jurddadovddu dat sáhttá addit vejolaš boahttevaš bargoaddái go soaittášii fuobmát Googlet mu, dadjá son. Nieida lea váidán dilálašvuođa, ja ávžžuha buohkaid seamma dilis dahkat dan seamma.
Loga olles artihkkala (vg.no)Nihttináššiid lohku hirbmadit lassánan
Slettmeg.no dieđuid mielde leat nihttagat ovttaskasolbmuid vuostá lassáneame Interneahtas. Eanet ja eanet olbmot dovdet bággehallon máksit ruđaid hehtten dihte ahte nehttii almmuhuvvojit priváhta filmmat ja govat sis. Dábáleamos lea ahte muhtun fillehallá nuoladit alas Skype nammasaš báikki bokte. Dasto áitojuvvo ahte videoságastallan almmuhuvvo YouTube nammasaš báikkis dahje eará sosiala mediain. Dávjá lea váttis norgga politiijaide váldit gitta ja dubmet olbmuid geat dán dahket, danin go sii dábálaččat orrot eará riikkain go Norggas. Jus don vásihat dan, de lea buoremus váldit oktavuođa ollesolbmuiguin, nugo ovddasteddjiiguin, oahpaheddjiin, dearvvašvuođadivššáriin dahje politiijaiguin, nu jođánit go vejolaš, vaikko orru leame heahpat. Ruhta ánuhan nihttin ii noga iešalddis vaikko mávssát ge, nu ahte jeara veahki ovttatmano!
Gáldu: e24
"Hearrá sivdnit. Son han lea nieida!"
Medáljas lea nubbi bealli. Amalie sáhttet amas dievddut čuojahit diibmu njealjis ihkku. Amas olbmot leat su olbmáide fállan ruđaid jus sii ožžot dieđuid su seksaeallima birra ja bealleálás govaid. Eará nisson dihtorspeallit leat vásihan ahte sin álásgovat leat lávdan nehttii, danin dihtorspeallit leat ovdagihtii várrogasat.
– Mun ovdamearkka dihte in sádde priváhta govaid Facebook bokte, jus hackejit kontui. Interneahta ferte jierpmálaččat geavahit, iige galgga sáddet dakkár govaid olbmuide geaidda it luohte, dahje ii obage sáddet. Mun lean maid várrogas geaidda dajan maid, čilge Amalie, gii lei ráhkkanan dán dillái go son "bođii skábes olggos nieidan".
Loga olles artihkkala (Framtida.no)Muslimavašši leavvá neahtas
Vaššiovdanbuktimat digitála vuogádagain lea jáhkkimis dat vaššikriminalitehtavuohki mii čuohcá eanemus muslimaide. Ovdanbuktimat neahtas leat earret eará gittajoavkkuin, muhto maiddái ođasartihkkaliid rabas kommentáragittiin.
– Lea dehálaš váidit vaššiovdanbuktimiid. Mii fertet čájehit eiseválddiide ahte dát lea muslimaid eará minoritehtaid árgabeaivi, dadjá Sunniva Ørstavik, Norgga dásseárvo- ja vealahanáittardeaddji. – Lea balddihahtti ahte dát lea oassi almmolaš digaštallamis. Lea várra ahte mii nu hárjánat dáid kommentáraide ahte eat šat oainne daid sisdoalu.
Politiijat várrejit - álásgovat nieiddain juogaduvvojit
Bártnit ja dievddut máŋgga báikkis riikkas ovttasbarget gávdnat govaid nieiddain, ja dasto sii almmuhit govaid ja máŋgga oktavuođas identifiserejit nieiddaid dan doaivvus ahte earát háliidit juogadit eanet govaid. Govat almmuhuvvojit almmolaš neahttabáikkiin – eaige nieiddat dieđe dan birra. Neahttabáikkiin jerret geavaheaddjit mihtilmasat govaid namahuvvon nieiddain dahje dihto báikki nieiddain. Norgga politiijaide šaddá hui váttis dutkat daningo neahttabáikki server lea biddjon olgoriikii. Loga olles artihkkala (nettavisen.no)
Bergen guovddáš politiijastašuvnna Nuoraidsekšuvnna jođiheaddji bivdá skuvlla váldit eambbo ovddasvástádusa ja oažžut sosiála mediaid diibmoplánii, maiddái váhnenčoahkkimiin. – Ii ávkkut váhnenčoahkkimiin čuožžut ja dušše hupmat sisteáiggiid, leaksorutiinnaid ja dearvvašlaš biebmopáhkaid birra. Eambbo berre digaštallot maid mánát barget neahtas. Váhnemat fertejit eambbo searvat ja oažžut eambbo oahpahusa. Sii fertejit diehtit makkár neahttasiidduin mánát fitnet ja maid sii doppe barget, dadjá son.
NRK lea hupman guvttiin nieiddain geat leaba vásihan ahte earát leat neahtas oaidnán sudnos álás govaid ja olles namain, almmá nu ahte soai diehtiba dan birra. Loga ášši birra eambbo čujuhusas nrk.no
Balahahkes ovddeš irgi mávssahii
Ráhkásnuvván 16 jahkásaš nieida juogadii buot iežas irggiin; álásgovaid alddis, geavaheaddjinama, beassansáni ja eará persovnnalaš dieđuid. Go heaitaleigga, de mávssahii son go loggii nieidda Facebook-profiilii ja bloggii, ja almmuhii su álásgovaid doppe. Dasa lassin lonuhii son beassansáni su kontos, nu ahte nieiddas ii lean vejolašvuohta váldit govaid eret.
(Gáldu: slettmeg.no)
- Mun in nagot šat eambbo
Geasset mun ja mu olbmát festiimet veaháš, nugo earáge nuorat. Mis lei hui somá ja oahpásnuvaimet ollu ođđa olbmuiguin. Mii govviimet, ja bijaime daid ruovttusiidui. Mis lei beassansátni ja visot! Ii mihkkege sáhttán mannat boastut. Muhto go skuvlii fas álggiimet, de fuomášedje ollugat ahte dát lei “feastasiidu”, ja olbmuin šattai eambbo ja eambbo miella oažžut beassansáni. De dáhpáhuvai juoga ođđa ášši min neahttasiidui gosa leimmet govaid bidjan. Buohkat sáhtte fáhkkestaga oaidnit “eaiggáda” siidduid. Šattai oalle ilgadis dilli go sii geaid mii dovddaimet muitaledje dan birra iežaset váhnemiidda. Loahpas válddii muhtun eadni oktavuođa skuvllain, ja muitalii buot. Mii fertiimet hupmat oahpaheddjiiguin ja ráđđeaddiiguin. Mu váhnemiiguin maiddái válde oktavuođa, muhto lihkus oaivvildeigga soai ahte dakkár áššit gullet nuorravuođaáigái. Vearrát lei eará ohppiid fas oaidnit. Sii dihte juoidá dán birra, buohkat. Go mun álgen skuvlii jagi dás ovdal, de lokten hui bures leat doppe. Muhto dál balan juohke beaivvi vuolgeit skuvlii. Lean oahppan ahte in goassege šat bija maidege ruovttusiidui, in govaid dahje maidege eará. Dál lea mus dakkár dovdu ahte mu maŋis orru čađat leame videokámera. Dearvvuođat váivves anonymas.
(Gáldu: Aftenposten, lohkkiidreive Si ;D (oaniduvvon))Oahppit filbmejedje doarruma
Guokte nuoraidskuvlaoahppi doarráiga skuvlaáiggis dassážii varra cirggui. Mieloahppit geat ledje doppe, filbmejedje doarruma iežaset mátketelefovnnaiguin dan sadjái go sirret sudno dahje viežžat veahki.
- Lea vuorjašuhtti ahte mieloahppit eai dieđit rávisolbmui dakkár duođalaš dáhpáhusa. Min vuorjašuhttá maiddái go dát filbmejuvvui. Dat sáhttá vásihuvvot liigenoađđin dan guovtti oahppái geat doaruiga, dadjá skuvlla rektor. Politiijat deattuhit ahte lea hui heivemeahttun ahte dákkár dáhpáhusat filbmejuvvojit ja lávdaduvvojit. Lea ráŋggáštusvuloš váikkuhit dasa ahte olbmot galget doarrut. Lea maiddái ráŋggáštusvuloš juogadit filmma earáin jus fal ovdagihtii sii eai leat miehtan dasa.
Loga olles artihkkala (bergensavisen.no)
Bargobihtát
Digaštallan
-
Norgga ja olgoriikka neahttaáviissain sáhttá gávdnat ovdamearkkaid givssidanáššiide dahje sávakeahtes dáhpáhusaide mat leat ožžon duođalaš váikkuhusaid. Muhtumin gal soittii nu ahte vuolggasadji dasa lei oalle vigiheapme.
- Gávnna medias ovdamearkkaid sávakeahtes neahttadáhpáhusaide.
- Mii dáhpáhuvai iešguđetge áššiin ja mot meannudedje daid áššiiguin? -
Mannet joavkkuide ja digaštallet mot dii háliidehpet láhttet nubbi nuppi vuostá neahtas.
- Sáhttibehtet go ráhkadit definišuvnna dasa mii din mielas givssideapmi lea?
- Berre go gierdat eambbo digitála mediain go muđui?
- Ja leago makkárge sivva dasa ahte neahtas galgá sáhttit láhttet eará ládje go muđui? Manin/manin it?
- Gokko rievtti mielde manná rádji gaskal cealkinfriddjavuođa ja loavkidemiid? Nagodehpet go luohkás beassat ovtta oaivilii dás?
- Makkár čiegus givssideami ovdamearkkaid dii diehtibehtet?
- Digaštallet maid dii sáhttibehtet bargat hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas dahje nu ahte digitála givssideapmi unnu neahtas.
- Bivdet ohppiidráđi hupmat dáid áššiid birra vai buohkain skuvllas sáhttá leat oktasaš oaidnu ja oktasaš njuolggadusat. -
Muhtun skuvllat leat válljen čoavdit hástalusaid sávakeahtes dáhpáhusaiguin neahtas nu ahte skuvlaáiggis leat gieldán mátketelefovnnaid ja neahttabreahtaid geavaheami.
- Maid dii jurddašehpet dan birra? Mat sáhttet ovdamunit/hehttehusat leat?
- Mat eará molssaeavttut leat skuvllain?
- Sáhttá go dakkár gielddus addit negatiivvalaš konsekveanssaid maid birra skuvlajođihangoddi ii soaitte obage jurddašan?
- Mot skuvllat muđui galget gieđahallat dán?
Iežas bargobihtát
-
1. Muhtun čuoččuha ahte digitála reaiddut leat dahkan álkibun billistit earáid ovddas, skudnet dahje givssidit earáid.
- Maid don oaivvildat?
- Maid don livččet sáhttán dahkat ja dadjat neahtas, maid don muđui it goassege livčče dahkan ovttage vuostá? - Mii dat dasto livččii leame?
- Maid DON sáhtát dahkat vai eastadat dahje hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas? -
Jurddaš ruovttoluotta dieđuide ja govaide maid leat sádden dahje vuostáiváldán earáin.
- Sáhttet go muhtumat dain loavkidahttán earáid ja mot jus dan fal leat dahkan?
- Leat go oaidnán dilálašvuođaid neahtas gos du mielas muhtun lea mannan beare guhkás dan dáfus mot sii láhttejit earáid vuostá (kommentárat, almmuhan govaid dahje sullasaččaid)?
- Dahket go don maidege? Manin/manin it? - Mii dat dasto livččii leame?
- Maid don sáhtát bargat garvit dahje hehttet sávakeahtes digitála dáhpáhusaid.
- Lea go don goasse vásihan makkárge unohisvuođaid digitála reaidduid bokte? Maid barget čoavdit dán dilálašvuođa? Maid don vejolaččat livččet sáhttán eará ládje bargat?
Filmmat
Nico og Thea
Hva skjedde med Maria?
Sátnelistu
Se sátnelistu for en oversikt over alle ord på bokmål.
Anonyma
Nama haga. Amas dahje namahis olmmoš.
Neahttalohkkit
Prográmma mii dus ferte leat mainna čájeha Interneahta sisdoalu, omd. Internett Explorer, Chrome, Safari dahje Firefox.
App
Prográmma mii geavahuvvo mobiillas, neahttabreahtas dahje dihtoris. Sáhttá ovdamearkka dihtii leat speallu mii dušše guoimmuha, dahje prográmma mii veahkeha bargguin. Oaniduvvon sánis applikašuvdna.
Cealkinfriddjavuođa
Cealkinvuoigatvuohta ja vuoigatvuohta addit dahje vuostáiváldit dieđuid (diehtojuohkinfriddjavuohta), beroškeahttá das makkár kanála dahje dieđihangaskaoami geavaha.
Indekseren
Go data dahje dieđut leat ordnejuvvon nu ahte daid fas lea vejolaš gávdnat iešguđet ohcaneavttuid vuođul. Dihtorteknologiijas mearkkaša indekseren ordnet dieđuid nu ahte daid lea jođán ohcat diehtobásain, girjerádjosiin ges lea omd. indeaksakoarta girjena
Aktevrra
Ovttaskasolmmoš, joavku, fitnodat dahje organisašuvdna mas/main lea áigumuš ja mihttomearri dainna maid sii dahket. Kommersiála aktevra háliida diinet ruđaid bálvalusas dahje buktagis.
Njuolggadusčálus
Opplæringsloven - retten til et godt skolemiljø
Ifølge opplæringsloven har alle elever rett til et godt fysisk og psykososialt miljø som fremmer helse, trivsel og læring. Dette betyr at skolen har ansvar for at alle elever har en trygg skolehverdag, og at de ikke utsettes for verken fysisk eller psykisk mobbing (se kapittel 9a).