Sávakeahtes dáhpáhusat

Sávakeahtes dáhpáhusat

Oahpásmahttin

Sávakeahtes dáhpáhusat

Mátketelefovnnaiguin, neahtain ja áppaiguin lea álki doalahit oktavuođa olbmáiguin, juogadit govaid ja videoid ja vaikko vel čiegusvuođaid nai. Sáhttá juogadit suohtas ja ártegis dilálašvuođaid, gažaldagaide sáhttá oažžut vástádusaid oahppásiin ja apmasiin. Muhto maid dalle go govat maid ledjet sádden iežat olbmái ihtet muhtun earáid mátketelefovnnain? Mot reageret don jus muhtun atná du birra dieđuid vuorddekeahtes ja vugiin jearatkeahttá? Maid barggat jus du nieidaolbmá govva oažžu kommentáraid man ropmi son lea?

Dihtet go ahte?

  • Fákta

      • Digitála givssideapmi
      • Digitála loavkideamit
      • Huma muhtumiin!
      • Váldde eret! Oaččo veahki!
      • Mot hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid?
      • Vaššihupman

    Vižžojuvvon duohtavuođas

    • Oahppit filbmejedje doarruma
    • - Mun in nagot šat eambbo
    • Viiddis givssideapmi ohppiid čujuhusas ask.fm
    • Amas ollesolbmot válde oktavuođa
    • Oahppi váidojuvvui politiijaide go givssidii oahpaheaddji
    • Nihttagat neahtas

Bargobihtát

Digaštallan

  1. Soames oahppit vásihit ahte eará oahppit givssidit sin skuvllas. Sáhttá leat givssideapmi neahtas, mobiillas dahje oktii čalmmiid. - Mo sáhttá juohkehaš dis luohkás veahkehit eastadit givssideami iežadet skuvllas? - Berre go gierdat eanet digitála mediain go muđui eallimis? - Ja leat go matge sivat dasa ahte sáhttá láhttet eará láhkai sosiála mediain go muđui? Manne / manne ii? - Lehpet go dii oaidnán čiegus givssideami ovdamearkkaid. Maid? - Evttohehket njuolggadusaid das mo dii háliidehpet olbmot galget láhttet, maiddái go leat Interneahtas dahje geavahit mobiilla. Evttohehket maiddái mo dii sáhttibehtet eastadit sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas. - Bivdet ohppiidráđi váldit dán ovdan vai buohkain skuvllas sáhttet leat oktasaš guoddu ja oktasaš njuolggadusat.
  2. Norggas mis lea cealkinfriddjavuohta (loga eanet Sosiála neahtas-fáttá vuolde). - Mearkkaša go cealkinfriddjavuohta ahte sáhtát dadjat ja čállit vaikko maid earáid birra? - Mii lea erohus cealkinfriddjavuođas ja das ahte čállit vealaheaddji áššiid earáid birra? Gokko mannet rievtti mielde ráját?
  3. Soames skuvllat leat gieldán geavaheames mobiilla skuvlaáiggis. - Mo du mielas dat orru? Lea go dat buorre vuohki čoavdit váttisvuođa? Manne / manne ii? - Leat go eará vuogit čoavdit váttisvuođa? Mat?
  4. Olu bivnnuhis bloggárat ožžot fasttes kommentáraid iežaset bloggain. Soapmásat orrot oaivvildeamen ahte jus olmmoš čállá iežas birra neahtas, de ferte gierdat oažžut fasttes kommentáraid. - Maid dii smiehttabehtet dan birra? - Lea go ortnegis čállit negatiivvalaš áššiid earáid birra jus eai dovdda du? Dahje jus čállet áššiid birra masa dii ehpet leat ovttaoaivilis? Gokko mannet ráját?

Bargobihtát

Iežas bargobihtát

  1. Soapmásat čuoččuhit ahte digitála reaiddut leat dagahan álkibun bilidit earáid ovddas ja hárdit ja givssidit earáid. - Maid don oaivvildat? - Šattat go don jálubun go čálát boallobevddiin go jus hálažat njuolgga eará olbmuiguin? Manne / manne it? - Lea go erohus givssideamis ja eará hárdimis? - Leat go don givssiduvvon dahje dovddat go ovttage gii lea givssiduvvon digitála reaidduid bokte nugo mobiila dahje eará? Vai leat go vásihan eará unohisvuođaid? Mii dáhpáhuvai? Muitalit go dan birra ollesolbmui?
  2. Olusat vásihit fasttes kommentáraid dahje unohisvuođaid neahtas. - Jus vásihat unohisvuođaid neahtas, maid dagat? Čiegadat go dan, vai háleštat go soapmásiin dan birra? - Leat go givssidanvuogit mat eai leat nu álkit ollesolbmuide fuobmát? Mat? - Mo du mielas orošii jus don oainnášit govaid Facebookas riegádanbeaidoaluin gosa olles luohkká lea bovdejuvvon earret don? - Leat go don oaidnán ovdamearkkaid diekkár čiegus givssideapmái goassige? - Mo don sáhtát leat mielde eastadeamen diekkár diliid? Mii ovddasvástádusaid dus lea?

Filmmat

Møtet

Møtet

Ikke alle på internett er den de utgir seg for å være. Denne filmen er laget av Sølvsuper på oppdrag fra Dubestemmer.no

Var det DU som sendte den dritkjipe meldinga?

Var det DU som sendte den dritkjipe meldinga?

Du gjorde det kanskje for å være morsom – men hvor morsomt ble det egentlig? Meldingen spredde seg til litt flere enn du ville, ikke sant? Og plutselig er det din skyld at en i klassen ikke tør gå på skolen. Var det virkelig verdt det, eller skulle du ønske du hadde tenkt deg om? Filmen er laget av mikrofilm.

Njuolggadusčálus

Njuolggadusčálus

Opplæringsloven - retten til et godt skolemiljø 

Ifølge opplæringsloven har alle elever rett til et godt fysisk og psykososialt miljø som fremmer helse, trivsel og læring. Dette betyr at skolen har ansvar for at alle elever har en trygg skolehverdag, og at de ikke utsettes for verken fysisk eller psykisk mobbing (se kapittel 9a).

Sávakeahtes dáhpáhusat

Mátketelefovnnaiguin, neahtain ja áppaiguin lea álki doalahit oktavuođa olbmáiguin, juogadit govaid ja videoid ja vaikko vel čiegusvuođaid nai. Sáhttá juogadit suohtas ja ártegis dilálašvuođaid, gažaldagaide sáhttá oažžut vástádusaid oahppásiin ja apmasiin. Muhto maid dalle go govat maid ledjet sádden iežat olbmái ihtet muhtun earáid mátketelefovnnain? Mot reageret don jus muhtun atná du birra dieđuid vuorddekeahtes ja vugiin jearatkeahttá? Maid barggat jus du nieidaolbmá govva oažžu kommentáraid man ropmi son lea?

Ii leat álot álki diehtit mii earáid mielas vásihuvvo unohassan. Dábálaččat go mii hupmat givssideami birra, de dat mearkkaša ahte muhtumat leat givssidan muhtuma dávjá ja guhká. Digitála givssideamis sáhttá dat leat earáláhkai. Govvii, maid don suohttasa dihte almmuhit ovdal go nohkket, sáhttet fáhkkestaga boahtán ollu unohis kommentárat go lihkat nuppi iđida. Diehtu maid sáddejit iežat olbmái suohttasa dihte, ii goitge šaddan nu suohtasin, go olles skuvla fáhkkestaga lei oaidnán dan.

Muhto, dan dihte go sihke govat, filmmat, dieđut ja čállosat sáhttet lávdat hui jođánit, ja fáhkkestaga maid ihtit eará sávakeahtes kanálaide, de lea dehálaš ahte dus lea máhttu njuolggadusaid birra, ja dieđát mot galggat dahkat buriid ja vuđolaččat jurddašuvvon válljemiid ovdalgo barggat juoidá maid soaittát gáhtat maŋŋel.

Leage áicil 

Sáhttá leat álkit čállit juoidá earáide dan sadjái go njuolga lohkat dan sidjiide geaidda guoská. Go don čálát dahje humat muhtumiin geainna it leat oktii čalmmiid, de ii leat álot buorre diehtit mot earát reagerejit dasa maid don čálát dahje logat. Dan dihte lea álki boastut ipmirdit nubbi nuppi, ja bargat juoidá mii dan nuppi mielas rievtti mielde ii leat buorre. Ovdal go čálát juoidá nehttii, de lea buorre vuđolaččat jurdilit dan birra ahte logašit go dan earáide go leat oktii čalmmiid duinna.

Eará mii maid sáhttá leat váttis neahtas, lea go don it álot dieđe gii doppe čállá dahje almmuha áššiid. Neahttabáikkis neahttabáikái lea veaháš erohus das geavahat go gohčodannama dahje iežat albma nama. Berre leat earenoamáš dárkil makkár dieđuid attát iežat birra jus don humat dahje čáttet (čálašat neahtas) neahtas muhtumiin geas dušše gohčodannama dieđát.

Árvvus ane earáid

Mii fertet dohkkehit earáid oaiviliid ja dovdduid, leažžat dál fárrolaga skuvlašiljus, sáddet dieđuid telefovnna bokte dahje neahtas čáttet (čálašit neahtas). Juohke sajis leat ovttalágan njuolggadusat. Ovdamearkka dihte ii leat lohpi čállit giellásiid earáid birra. Ii leat maid lohpi áitit earáid. Dus lea ovddasvástádus sihke govaide ja teavsttaide maid juogadat ja almmuhat nehttii.

Muhto, sáhttá go dat gohčoduvvot givssideapmin jus don it daga maidege? Gávdnojit duođai vuogit mot givssidit earáid maid álkit sáhttá ipmirdit čiegus givssideapmin. Sáhttá duođai dovdot hui unohassan dat maid don it daja dahje masa it liiko. Jus muhtun almmuha iežas gova iige oktage deaddil ahte liiko dan, de sáhttá dat bávččagahttit. Seamma guoská jus don it bovdejuvvo iešguđet lágidemiide dahje ahte ii juogaduvvo duinna dat maid earát ožžot.

Buohkain lea ovddasvástádus

Sosiála mediain olggušteapmi (nugo ovdamearkka dihte Facebookas) sáhttá dovdot liikká vearrájin go oktii čalmmiid njuolggo givssideapmi. Givssideaddjin eai definerejuvvo dušše sii geat dahket juoga aktiivvalaččat. Jus dieđát givssideami birra ja it muital dan birra dahje veahket su gii givssiduvvo, de leat don passiiva oassálasti dasa. Dalle dus lea maiddái ovddasvástádus.

Rávesolbmuide sáhttá leat váttis fuobmát givssideami dahje eará sávakeahtes ja unohis dáhpáhusaid mat dáhpáhuvvet neahtas ja mátketelefovnnas. Don berret hupmat rávisolbmuin jus oainnát ahte muhtun givssiduvvo dahje dihtomielalaččat olgguštuvvo. Lea dehálaš váldit ovddasvástádusa iige dušše jaskadit geahččat go earáiguin meannudit hejot.

Muitte maiddái ahte don it galgga goassege bággehallat bargat juoidá mii du mielas rievtti mielde lea unohas dahje boastut. Jus don dakkára vásihat, de berret hupmat rávisolbmuin geasa luohtát vai oaččut veahki čorget dili. Don it galgga goassege jurddašit ahte ieš okto galggat čorget váttisvuođaid, dahje ahte lei du boasttuvuohta ahte váttisvuođat álge. Dalle sáhttá visot jođánit vearáskit. Bivdde veahki dakkaviđe!

Dus lea ovddasvástádus das gii don leat ja maid barggat – maiddái go leat neahtas.

Dihtet go ahte?

Fákta

  • Digitála givssideapmi

    Mii gohčodit dan digitála givssideapmin go givssideapmi dáhpáhuvvá digitála báikkiin, dahje sosiála mediaid bokte. Dakkár givssideapmi sáhttá dáhpáhuvvat sihke filbma-, govva- dahje teakstageavahemiin. Sáhttá maiddái leat sáhka das ahte ii beasa leat mielde sosiála joavkkuin dahje ii oažžut «liikomiid» iežas profiilagovvii. Digitála givssideapmi nappo ii leat fysalaš, muhto sáhttá dáhpáhuvvat go muhtun juogo hárdá, áitá, sealggabealde hupmá ja olggušta neahtas dahje digitála kanálaid bokte.

    Dat lea nappo digitála givssideapmi go muhtun olmmoš geavaha digitála reaidduid eará olbmo bávččagahttit ja dat gii dan gillá vásiha váttisin iežas suodjalit dan vuostá. Digitála givssideamis sáhttá leat váttis suodjalit iežas juogo daningo givssiduvvo anonymat, ja dasto ii dieđe gii lea das mielde, dahje daningo govat dahje teaksta lávdaduvvo nu ollugiidda. Vejolašvuohta digitála teavstta dahje filmma lávdadeapmái, dahje dat gii gillá digitála givssideami, sáhttá geahččat teavstta dahje gova máŋgga háve, dahká ahte ovttaskasfearánat mat dáhpáhuvvet digitálalaččat sáhttet geardduhuvvot. Dalle lea maiddái digitála givssideapmi. Digitála givssideapmi dasa lassin dávjá adno lotnolagaid oktii čalmmiid givssidemiin.

    Gáldu: Læringsmiljøsenteret

  • Váldde eret! Oaččo veahki!

    Gávdnojit go sávakeahtes dieđut du birra neahtas?

    1. Váldde oktavuođa olbmuin gii lea almmuhan
    Dieđát go don gii lea almmuhan sávakeahtes dieđuid du birra? Váldde oktavuođa dainna olbmuin ja bivdde su jávkadit dieđuid.

    2. Váldde oktavuođa singuin geat eaiggáduššet neahttabáikki
    Jus don it dieđe gii lea almmuhan dieđuid, dahje sii eai beroš váldit du vuhtii, de sáhtát váldit oktavuođa neahttabáikkiin (domeanain) gos dieđut leat almmuhuvvon. Gávdnan dihte gii eaiggáda norgalaš domeana, de sáhtát mannat deike den norske whois-databasen.

    3. Váldde oktavuođa muhtumiin gii sáhttá veahkehit
    Slettmeg.no neavvu ja veahkeha jávkadit sávakeahtes dieđuid neahtas. Sis leat ollu buorit bagadusat ja sihkkunofelaččat dasa maid sáhtát dahkat jus ieš áiggut jávkadit dieđuid iešguđet neahttabáikkiin ja applikašuvnnain.

    Jus leat visot geahččalan bajábealde, muhto son gii lea almmuhan dieđuid du birra ii dattetge daid hálit jávkadit, de sáhtát váldit oktavuođa Diehtobearráigeahčuin. Bija mielde dalle vejolaš čállojuvvon čálašeami mii dus lea leamašan suinna dahje singuin geat leat almmuhan juoidá du birra. 

    Riidočoavdinráđđi sáhttá maiddái veahkehit du čoavdit giddanan riidduid, leaš dál sáhka láhkarihkkumiin dahje siviila riidduin. Sii ordnejit čoahkkimiid gos doai/dii ieža gulahallandilálašvuođas sáhttibeahtti/sáhttibehtet gávdnat buriid čovdosiid. Riidočoavdinráđđi lea nuvttá stáhtalaš bálvalus buot agi olbmuide. Váldde oktavuođa iežat báikkálaš Riidočoavdinráđiin vai oaččut eanet dieđuid dan birra mot sii sáhttet veahkehit du! Ollu neahttahárdináššit mannet Riidočoavdinráđđái, loga eambbo dan birra mot Riidočoavdinráđđi sáhttá du veahkehit ja makkár áššiid sii dábálaččat ožžot dohko (nrk.no)

    4. Váldde oktavuođa politiijaiguin 
    Jus oaivvildat ahte dieđut mat leat almmuhuvvon leat nu roavvát ahte dat fertejit sihkkojuvvot jođánit, de berret váldit oktavuođa politiijaiguin. Váldde šearbmagova. Váidde dilálašvuođa! Earenoamáš duođalaš dáhpáhusaid berre raporteret KRIPOSII.

  • Digitála loavkideamit

    Digitála loavkideamit leat negatiivvalaš dagut mat eai geardduhuvvo seamma ládje go digitála givssideamis. Dat sáhttet leat negatiivvalaš ovttaskasfearánat mat eai lávdaduvvo nu ollugiidda, dahje teaksta ja filbma mii galgá bávččagahttit, muhto mii sihkkojuvvo go dan lea oaidnán. Danne lea juoga mii ii dáhpáhuva guhká, ja dat gii gillá dan soaitá vásihit negatiivvalaš fearána dušše oktii.

    Vásáhus sáhttá liikká leat unnimusat seamma unohas ja duođalaš go digitála givssideamis, nu ahte lea hui dehálaš dieđihit muhtumii jus don oainnát dahje ieš digitálalaččat vásihat juoga mii ii leat dohkálaš. Geahča sierra fáktabovssaid geainna don sáhtát váldit oktavuođa.

    (Gáldu: Læringsmiljøsenteret)

  • Mot hehttet sávakeahtes dáhpáhusaid?

    1. Ale vástit dieđuide mat galget bávččagahttit dahje suhttadit du. Dat dáidá movttiidahttit ahte vásihat eambbo givssideami.

    2. Vurke dieđuid. It don dárbbaš lohkat daid, muhto vurke daid vai dus leat dat duođaštussan. Jus lea govas dahje neahttasiiddus sáhka – váldde šearbmagova das. 

    3. Muital dan muhtumii geasa luohtát. Huma váhnemiiguin, olbmáiguin, muhtun oahpaheddjiin, nuoraidbargiin dahje riŋge veahkketelefovdnii.

    4. Gidde eret sáddejeaddji. Don it dárbbaš dohkkehit ahte muhtun vuorjá du – oaččo veahki lásset dahje giddet eret sávakeahtes sáddejeddjiid!

    5. Dieđit váttisvuođaid sidjiide geat sáhttet juoidá bargat dainna áššiin. Don sáhtát ieš ráđđet dilálašvuođa badjel go it dohkket loavkidahtti sisdoalu. (Geahča sierra fáktaboksa "Váldde eret! Oza veahki!")

    6. Ane árvvus iežat ja earáid.

    (Gáldu: Mediabearráigeahčču)

  • Huma muhtumiin!

    Jus leat vásihan unohasvuođa – juogo mátketelefovnnas, neahtas dahje skuvlašiljus – de lea dehálaš ahte válddát oktavuođa muhtumin gii sáhttá veahkehit du. Oktavuođa sáhtát váldit váhnemiiguin, skuvllain, dearvvašvuođadivššáriin dahje rávisolbmuin geasa luohtát. Vaikko du mielas lea unohas, de lea buoret hupmat muhtumiin dan sadjái go vuordit dassážii go áššit soitet šaddat mihá vearrábun!

    Veahkki lea álohii oažžumis. Ii ovttasge leat riekti loavkidit du dahje unohasvuođaid bargat du vuostá, beroškeahttá das maid don álggos leaččat bargan. Rávisolbmot leat dávjá vásihan eambbo go don doaivvut ja singuin sáhttá leat álkit hupmat go maid don álggos jurddašit.

    Jus dus ii leat oktage geainna háliidat dan birra hupmat, de sáhtát ovdamearkka dihte váldit oktavuođa Rukses Ruossa veahkkebálvalusain, Kors på halsen. Don sáhtát riŋget, sáddet dieđu dahje čáttet (čálašit neahtas) singuin. Buot bálvalusat leat nuvttá, ja don leat áibbas anonyma.

    Dasa lassin sáhttet buot mánát ja nuorat váldit oktavuođa Mánáidáittardeddjiin. Sii sáhttet vástidit gažaldagaid mat leat mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid birra ja sii sáhttet neavvut ja cavgilit áššiin nugo skuvlla, bearraša, mánáidsuodjalusa ja dearvvašvuođa ja dorvoohccimánáid vuoigatvuođaid ja eará fáttáid birra nai. Mánáidáittardeaddji neahttasiidduin lea hui buorre bajilgovva das gii sáhttá du veahkehit sihke go juoga duođalaš lea dáhpáhuvvan dahje don dušše dárbbašat muhtumiin hupmat..

    Don it galgga diktit iežat vuortnuhit dahkat juoidá maid ieš aitosaččat it hálit!

     

  • Vaššihupman

    Eurohpáráđi Ministtarlávdegoddi definere vaššihupmama dáinna lágiin: buot cealkinvuogit mat lávdadit nállevaši ja earámállet vaši masa vuođđun lea gierdameahttunvuohta ja mii celkojuvvo vaššás nationalismma, vealaheapmi ja vašálašvuohta bokte minoritehtaid, sisafárrejeddjiid ja olbmuid vuostá geain lea sisafárrejeaddjiduogáš.

    Vaššihupmamii lohkkojuvojit maiddái eará mállet vealaheamit ja ovdagáttut nugo antisiganisma, risttalašvuođavašši, islámafobiija, nissonvašši, seksisma ja vealaheapmi seksuálalaš soju ja sohkabealiidentitehta vuođul.

    Bisset Vaššihupmama lea norgga veršuvdna Eurohpáráđi No Hate Speech-áŋggirdeamis mii earret eará galgá lasihit dihtomielalašvuođa vaššihupmamii neahtas ja vahátváikkuhusaide maid dat dagaha demokratiijii ja ovttaskasnuoraide.
    Loga eambbo vaššihupmama bissehanáŋggirdeami birra (stopphatprat.no)

Vižžojuvvon duohtavuođas

  • Oahppit filbmejedje doarruma

    Guokte nuoraidskuvlaoahppi doarráiga skuvlaáiggis dassážii varra cirggui. Mieloahppit geat ledje doppe, filbmejedje doarruma iežaset mátketelefovnnaiguin dan sadjái go sirret sudno dahje viežžat veahki.

    - Lea vuorjašuhtti ahte mieloahppit eai dieđit rávisolbmui dakkár duođalaš dáhpáhusa. Min vuorjašuhttá maiddái go dát filbmejuvvui. Dat sáhttá vásihuvvot liigenoađđin dan guovtti oahppái geat doaruiga, dadjá skuvlla rektor. Politiijat deattuhit ahte lea hui heivemeahttun ahte dákkár dáhpáhusat filbmejuvvojit ja lávdaduvvojit. Lea ráŋggáštusvuloš váikkuhit dasa ahte olbmot galget doarrut. Lea maiddái ráŋggáštusvuloš juogadit filmma earáin jus fal ovdagihtii sii eai leat miehtan dasa.
    Loga olles artihkkala (bergensavisen.no)

     

  • Amas ollesolbmot válde oktavuođa

    Ambre (13) vásihii unohisvuođa go lei ovccijahkásaš ja lei neahttasiiddus mánáid várás. Son almmuhii iežas telefonnummara vaikko diđii ahte ii berre dahkat dan. Suinna válde oktavuođa máŋga amas almmáiolbmo geat sihke riŋgejedje ja sáddejedje dieđuid. Ambre mielas lea unohis vásáhus, ja álggos son ii duostan muitalit dan váhnemiidda. Son balai sudno suhttat go son lei almmuhan iežas telefonnummara – juoga masa ii ožžon lobi. Lihkus fuobmái su áhčči dan ja veahkehii su, muhto vásáhusa maŋŋá lea son leamaš várrogabbo das maid almmuha neahtas iežas birra.

    Loga olles ášši ja geahča ášši NRK Supernyttas

  • - Mun in nagot šat eambbo

    Geasset mun ja mu olbmát festiimet veaháš, nugo earáge nuorat. Mis lei hui somá ja oahpásnuvaimet ollu ođđa olbmuiguin. Mii govviimet, ja bijaime daid ruovttusiidui. Mis lei beassansátni ja visot! Ii mihkkege sáhttán mannat boastut. Muhto go skuvlii fas álggiimet, de fuomášedje ollugat ahte dát lei “feastasiidu”, ja olbmuin šattai eambbo ja eambbo miella oažžut beassansáni. De dáhpáhuvai juoga ođđa ášši min neahttasiidui gosa leimmet govaid bidjan. Buohkat sáhtte fáhkkestaga oaidnit “eaiggáda” siidduid. Šattai oalle ilgadis dilli go sii geaid mii dovddaimet muitaledje dan birra iežaset váhnemiidda. Loahpas válddii muhtun eadni oktavuođa skuvllain, ja muitalii buot. Mii fertiimet hupmat oahpaheddjiiguin ja ráđđeaddiiguin. Mu váhnemiiguin maiddái válde oktavuođa, muhto lihkus oaivvildeigga soai ahte dakkár áššit gullet nuorravuođaáigái. Vearrát lei eará ohppiid fas oaidnit. Sii dihte juoidá dán birra, buohkat. Go mun álgen skuvlii jagi dás ovdal, de lokten hui bures leat doppe. Muhto dál balan juohke beaivvi vuolgeit skuvlii. Lean oahppan ahte in goassege šat bija maidege ruovttusiidui, in govaid dahje maidege eará. Dál lea mus dakkár dovdu ahte mu maŋis orru čađat leame videokámera. Dearvvuođat váivves anonymas.
    (Gáldu: Aftenposten, lohkkiidreive Si ;D (oaniduvvon))

  • Oahppi váidojuvvui politiijaide go givssidii oahpaheaddji

    Nuoraidskuvlaoahppi Stavangeris váidojuvvui politiijaide go lei čállán issoras fasttes dieđuid oahpaheaddji birra Facebookas. – Mii atnit neahttagivssideami ja neahttaloavkašuhttima hui duođalažžan, leaš dal oahpaheaddji dahje oahppi gii loavkašuhtto. Mii eat gierdda givssideami, eai ge olbmot sáhte almmuhit vaikko maid, dadjá skuvlla rektor.

    Loga olles artihkkala (vg.no)

  • Viiddis givssideapmi ohppiid čujuhusas ask.fm

    Sosiála media Ask.fm vuođđun lea ahte geavaheaddjit jerret gažaldagaid, ja dat lea hui bivnnut. Maiddái ohppiid gaskkas Rennesøy skuvllas Rogalánddas. Rektor danin mearridii alcces ráhkadit profiilla ja oaidnit maid oahppit barget doppe. Rektor oaččui šohka das maid son gávnnai Ask.fm báikkis. Son muitala ahte oahppit čálle issoreamos áššiid nubbi nuppi birra, dávjá namaheamet.

    - Badjel guhtta miljovnna nuora geavahit dán áppa gos oahppit čálašit dan birra mot earát leat oaidnit. Mun gávdnen ahte oahppit loavkiduvvojit ja roavvásit givssiduvvojit, dadjá rektor Wilhelmsen Dagbladet-áviisii. - Mis ii leat leamašan ollu givssideapmi Rennesøyas, ii juobe goit ohppiidiskkademiid vuođul. Mun gal hui ládje hirpmahuvven dainna maid gávdnen, dadjá Wilhelmsen.

    Loga olles artihkkala čujuhusas (dagbladet.no)

     

  • Nihttagat neahtas

    Dađistaga vásihit eambbosat ahte earát vuortnuhit sis ruđaid vai hehttejit ahte unohas filmmat dahje govat sis eai almmuhuvvo nehttii. Dábáleamos lea ahte muhtun fillehallá nuoladit alas Skype nammasaš neahttabáikkis. Dasto de nihttá muhtun ahte dat video- ságastallan almmuhuvvo YouTubas dahje eará sosiála mediain jus son ii mávsse, váldde eambbo govaid dahje nuolat filbmenkámera ovddabealde. 

    Jus don vásihat dan, de lea buoremus váldit oktavuođa ollesolbmuiguin, nugo ovddasteddjiin, oahpaheddjiin, dearvvašvuođadivššáriin dahje politiijaiguin, vaikko dat orru leamen heahpat. Ruhta anuhan nihttin ii noga iešalddis vaikko mávssát ge, nu ahte jeara veahki ovttatmano ovdal dat vearáska!

    Gáldu: Slettmeg.no

     

     

Bargobihtát

Digaštallan

  1. Soames oahppit vásihit ahte eará oahppit givssidit sin skuvllas. Sáhttá leat givssideapmi neahtas, mobiillas dahje oktii čalmmiid.
    - Mo sáhttá juohkehaš dis luohkás veahkehit eastadit givssideami iežadet skuvllas?
    - Berre go gierdat eanet digitála mediain go muđui eallimis?
    - Ja leat go matge sivat dasa ahte sáhttá láhttet eará láhkai sosiála mediain go muđui? Manne / manne ii?
    - Lehpet go dii oaidnán čiegus givssideami ovdamearkkaid. Maid?
    - Evttohehket njuolggadusaid das mo dii háliidehpet olbmot galget láhttet, maiddái go leat Interneahtas dahje geavahit mobiilla. Evttohehket maiddái mo dii sáhttibehtet eastadit sávakeahtes dáhpáhusaid neahtas.
    - Bivdet ohppiidráđi váldit dán ovdan vai buohkain skuvllas sáhttet leat oktasaš guoddu ja oktasaš njuolggadusat.

  2. Norggas mis lea cealkinfriddjavuohta (loga eanet Sosiála neahtas-fáttá vuolde).
    - Mearkkaša go cealkinfriddjavuohta ahte sáhtát dadjat ja čállit vaikko maid earáid birra?
    - Mii lea erohus cealkinfriddjavuođas ja das ahte čállit vealaheaddji áššiid earáid birra? Gokko mannet rievtti mielde ráját?

  3. Soames skuvllat leat gieldán geavaheames mobiilla skuvlaáiggis.
    - Mo du mielas dat orru? Lea go dat buorre vuohki čoavdit váttisvuođa? Manne / manne ii?
    - Leat go eará vuogit čoavdit váttisvuođa? Mat?

  4. Olu bivnnuhis bloggárat ožžot fasttes kommentáraid iežaset bloggain. Soapmásat orrot oaivvildeamen ahte jus olmmoš čállá iežas birra neahtas, de ferte gierdat oažžut fasttes kommentáraid.
    - Maid dii smiehttabehtet dan birra?
    - Lea go ortnegis čállit negatiivvalaš áššiid earáid birra jus eai dovdda du? Dahje jus čállet áššiid birra masa dii ehpet leat ovttaoaivilis? Gokko mannet ráját?

Iežas bargobihtát

  1. Soapmásat čuoččuhit ahte digitála reaiddut leat dagahan álkibun bilidit earáid ovddas ja hárdit ja givssidit earáid.
    - Maid don oaivvildat?
    - Šattat go don jálubun go čálát boallobevddiin go jus hálažat njuolgga eará olbmuiguin? Manne / manne it?
    - Lea go erohus givssideamis ja eará hárdimis?
    - Leat go don givssiduvvon dahje dovddat go ovttage gii lea givssiduvvon digitála reaidduid bokte nugo mobiila dahje eará? Vai leat go vásihan eará unohisvuođaid? Mii dáhpáhuvai? Muitalit go dan birra ollesolbmui?

  2. Olusat vásihit fasttes kommentáraid dahje unohisvuođaid neahtas.
    - Jus vásihat unohisvuođaid neahtas, maid dagat? Čiegadat go dan, vai háleštat go soapmásiin dan birra?
    - Leat go givssidanvuogit mat eai leat nu álkit ollesolbmuide fuobmát? Mat?
    - Mo du mielas orošii jus don oainnášit govaid Facebookas riegádanbeaidoaluin gosa olles luohkká lea bovdejuvvon earret don?
    - Leat go don oaidnán ovdamearkkaid diekkár čiegus givssideapmái goassige?
    - Mo don sáhtát leat mielde eastadeamen diekkár diliid? Mii ovddasvástádusaid dus lea?

Filmmat

Møtet

Møtet

Ikke alle på internett er den de utgir seg for å være. Denne filmen er laget av Sølvsuper på oppdrag fra Dubestemmer.no

Var det DU som sendte den dritkjipe meldinga?

Var det DU som sendte den dritkjipe meldinga?

Du gjorde det kanskje for å være morsom – men hvor morsomt ble det egentlig? Meldingen spredde seg til litt flere enn du ville, ikke sant? Og plutselig er det din skyld at en i klassen ikke tør gå på skolen. Var det virkelig verdt det, eller skulle du ønske du hadde tenkt deg om? Filmen er laget av mikrofilm.

Sátnelistu

Se sátnelistu for en oversikt over alle ord på bokmål.

Anonyma

Nama haga. Amas dahje namahis olmmoš. 

Logga

Bajilgovva neahttadoaimmain, omd. maid neahttasiidduid leat galledan dahje chatságastallamat.

App

Prográmma mii geavahuvvo mobiillas, neahttabreahtas dahje dihtoris. Sáhttá ovdamearkka dihtii leat speallu mii dušše guoimmuha, dahje prográmma mii veahkeha bargguin. Oaniduvvon sánis applikašuvdna.

Cealkinfriddjavuođa

Cealkinvuoigatvuohta ja vuoigatvuohta addit dahje vuostáiváldit dieđuid (diehtojuohkinfriddjavuohta), beroškeahttá das makkár kanála dahje dieđihangaskaoami geavaha.

Njuolggadusčálus

Opplæringsloven - retten til et godt skolemiljø 

Ifølge opplæringsloven har alle elever rett til et godt fysisk og psykososialt miljø som fremmer helse, trivsel og læring. Dette betyr at skolen har ansvar for at alle elever har en trygg skolehverdag, og at de ikke utsettes for verken fysisk eller psykisk mobbing (se kapittel 9a).